Neli nippi, kuidas tõeliselt hästi puhata

Puhkuse ajal ei tasu end liialt raamidesse suruda. Foto: PantherMedia / Scanpix / Matej Kastelic

Eesti inimest on ikka peetud töökaks ja edasipüüdlikuks. Töömurdmise kõrvalt võib puhkamine unarusse jääda ning väsimus ja kurnatus võimust võtta.

Kui puhkus on käes, ei pruugi töömõtetest ja rutiinist vabanemine sugugi lihtne olla, kirjutab terviseinfo.ee. Puhkamise ja taastumise teemalisi uurimusi Eesti inimeste seas väga palju tehtud pole, kuid vähesed olemasolevad kinnitavad, et nii kipub see paraku olema.

Kuidas Eesti inimesed puhkavad?

Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmeil kasutavad Eesti inimesed puhkust perega koos olemiseks. Nii veetis üle 90 protsenti töötajatest enamiku puhkusest pere või mõne pereliikmega ning 66 protsenti kogu perega. Rohkem kui pool töötavatest noortest veedab valdava osa puhkusest kogu perega koos.

Pool töötajatest käis puhkuse ajal välismaal ja 59 protsenti kasutas puhkust Eestis reisimiseks. Reisimine puhkuse ajal on aastatega märkimisväärselt kasvanud.

• Otsusta, kas jääd tööst täiesti või natuke eemale?

Kui puhkusele minnes jääb osa projekte pooleli, võib olla hädatarvilik asjadega kursis olla. Kuidas siis lahendada ülesandeid, mis ei kannata edasi lükkamist ja siiski ka puhata? Tööandjaga saab teha kokkuleppe, kuidas ja mil moel ühendust peetakse. Tähtis pole mitte niivõrd täielik tööst eemaldumine, kui just püsiva infovoo katkestamine, mis tõenäoliselt kutsuvad esile ebameeldivad mõtted ja ärevad tunded ning meenutavad tegemata jäänud töid ja kasvavaid kohustusi.

• Kas valida pikk puhkus või mitu lühemat?

Seaduse järgi peaks üks katkematu puhkuse osa kestma vähemalt 14 päeva. Osa inimesi kasutab kogu puhkuse korraga ära, muist aga võtab ülejäänud puhkuse välja väiksemate osadena, näiteks nädalakaupa. See polegi väga halb viis, nimelt selgub Hollandi teadlaste uurimusest, et inimesed on kõige õnnelikumad puhkust kavandades ja mitme lühema puhkuseperioodi planeerimine pikendab õnnelik olemise aega märkimisväärselt. Puhkusejärgset õnnetunnet mõjutab aga kõige rohkem see, kui stressivabalt puhkus möödus.

• Puhkamine peaks olema meeldivalt kulgev vaba aeg valitud tegevustega

Parima vaimse ja füüsilise taastumise tagab üldjuhul kahe põhimõtte järgimine: stressi tekitavatest olukordadest ja mõtetest eemaldumine ja vabanemine ning taastumine tavapärastest erinevate tegevustega ja teistsuguses keskkonnas.

Võtmeks on meeldivalt kulutud vaba aeg. Kui pole pingelisi tähtaegu ja tähtsaid tegemisi, teed enda jaoks huvitavaid asju just siis, kui selleks parajasti tuju ja tahtmine tuleb. Sel juhul on suurem tõenäosus, et puhkus aitab taastada töövõime ja mõjub hästi tervisele. Kui aga siiski on vaja aeg-ajalt e-kirju lugeda või muid kohustusi täita, siis võiks need tegevused kuulutada enda jaoks vabatahtlikuks ning teha neid vastavalt meeleolule – siis, kui selleks mõnus inspiratsioon tekib.

• Mõtle läbi, mida puhkus sinu jaoks tähendab:

- võimalus unistada. Puhkus on justkui vastand tööle: raske töö saab tehtud, kui on, millest unistada. Heast puhkusest mõtlemine aitab tööpingega toime tulla. Töö on meeldivam, kui tead, et pärast seda ootab väärt puhkus, mil saad tegelda asjadega, millest oled unistanud.

- võimalus unustada töömured. Puhkamine on aja maha võtmine niisama olemiseks ja aja kulgemise nautimiseks. Midagi ei pea ette läbi mõtlema, pole tööalaseid kohustusi ega vastutust. See on aeg iseendale.

- taastumine ja enese laadimine. Aeg enese harimiseks sotsiaalses, kultuurilises, isiksuslikus ja vaimses plaanis inimestega, kellega tahad koos olla, või siis iseenese seltskonnas. Teed asju, milleks seni aega pole leidnud, ehk teed ka üht-teist lähedaste või pere heaks. Puhkus on korda läinud, kui saad öelda, et oled midagi vajalikku ära teinud.

- muudatustega alustamine. Mõne uue asjaga alguse tegemine (igapäevane pooltund treeningule, kitarrimängule, võõrkeele õppimisele), et see muutuks lõõgastavaks harjumuseks tööle naasmise ajaks. Puhkuse lõppedes leiad, et vaatad asjadele teise nurga alt, oled leidnud uusi mõtteid ja viise argipäeva värvikamaks muutmisel.

Kui puhkus läbi, siis sea plaanid selliselt, et tööga oleks täidetud mitte enam kui 80 protsenti tööajast. Ülejäänud 20 protsenti jäägu pausideks ja taastumiseks, kui töö kipub uuesti väsitama. Kui väsimust pole, siis kasutab aju ülejäävat aega loovate ideede ja huvitavate, ootamatute seoste leidmiseks, millest saab uusi ideid arendada.