11 populaarset toitumissoovitust, mida võiks pigem vältida

Järjekindlad toitumisvalikud viivad sihile Foto: Panther Media/Scanpix

Laineid löövatest toitumissoovitustest ei ole alati kasulik kinni hakata, sest mõni neist võib olla ülepaisutatud väärarvamus või lausa tervisele halvasti mõjuda. 

Tervislikult toitumine ei pruugi alati lihtne olla ning pole üllatav, et mõnikord proovitakse kiireid lahendusi saavutada dieediga. Mõni neist salakavalatest toitumisnippidest võib kasu asemel hoopis tervist kahjustada, kirjutab Business Insider. 

1. Müüt: Dieeti ei tohi kunagi rikkuda

Tegelikkus: Täiesti normaalne on tervislikust toitumiskavalt aeg-ajalt kõrvale kalduda. Dietoloog Nichola Whitehead, kelle praksis asub Suurbritannias, ütleb, et on lubatud vahetevahel üle süüa, kuid peab jälgima, et liigne söömine ei muutuks harjumuseks. Igapäevane ja pikaajaline ülearune pugimine on see, mis põhjustab kaalutõusu. Whitehead lisab, et kui inimene on põhimenüüs vahetanud rasvase liha ja töödeldud süsivesikud põhiliselt köögiviljade ja kergete valkudega, on ta juba lõviosa tööst tervisliku toitumise heaks ära teinud.

2. Müüt: Puhastuskuurid ja paastud on parim hüppelaud dieedi alustamiseks

Tegelikkus: Keegi ei vaja puhastuskuuri. Kui sa ei ole just mürgitatud, on sul sisseehitatud ülitõhus puhastussüsteem, mis filtreerib toidust välja enamiku kahjulikke aineid. See koosneb kahest mürkaineid väljutavast organist: maksast ja neerudest. Neerud filtreerivad verd ja eemaldavad meie dieedist mistahes sodi ning maks töötleb ravimeid ja teeb kahjutuks iga kemikaali, mis alla neelame. Kasulik oleks hoopis nende organite tervise eest hoolitseda. Mahlapaast? Tänan ei.

3. Müüt: Toidulisandid on hea meetod kaalulangetamiseks

Tegelikkus: Aastakümnete vältel pole teadlased leidnud märkimisväärseid tõendeid, et toidulisandite võtmisest oleks silmatorkav kasu. Vastupidiselt, mõni neist võib tekitada tõelist kahju.

Harvardi meditsiinikooli professori S. Bryn Austini sõnul on kõige ebatervislikumad toidulisandid need, mida seostatakse kaalu alandamise, lihaste suurendamise või seksuaalse võimekuse tõstmisega. Need on kõige ohjeldamatult kasutusel olevad toidulisandid ja paljude probleemide allikad.

4. Müüt: Dieet, mis mõjub ühele, töötab sama hästi ka teiste peal

Tegelikkus: Pole olemas kahte ühesugust keha ja seega ei eksisteeri ka ühte ja ainukest dieeti. Inimesele sobivat toitumiskava mõjutab kõik, alates pärilikkusest, kuni maitseelistuste ja isegi päevakavani. Enda jaoks töötava söömisplaani tegemise juures on kõige olulisem leida režiim, millele saad kindlaks jääda, leidis uuring. See tähendab, et igaüks peaks proovima erinevaid lahendusi, kuni eristub üks, mis on nii meeltmööda, et sellel on võimalik ka jätkuvalt püsida.

5. Müüt: Munavalged on tervislikumad kui terve muna

Tegelikkus: Inimesed kipuvad munakollaseid nende kõrge kolesteroolisisalduse tõttu vältima, kuid hiljutine uuring näitab, et toidus sisalduval kolesteroolil ei ole veres olevale kolesteroolitasemele suurt mõju. Paljud varasemad kolesteroolitarbimise uuringud viidi läbi jäneste peal, kes ei söö loomset toitu.

6. Müüt: Gluteeni vätimine on hea viis, kuidas hoida oma seedesüsteemi tervena

Tegelikkus: Kui sa ei ole just umbes ühe protsendi inimeste seas, kellel on gluteenitalumatus, ei ole gluteeni tarbimisel sulle mingisugust negatiivset mõju

Uuringud näitavad, et enamik inimesi vaevleb aeg-ajalt kerge puhituse ja gaaside käes, olenemata sellest, kas nad söövad nisu või mitte.

7. Müüt: Mandlipiim on tervislikum kui lehmapiim

Tegelikkus: Piimatoodete taimsed alternatiivid ei ole alati parem variant. Võrreldes madala rasvasisaldusega piimaga, milles on umbes kaheksa grammi valke, ei sisalda mandlipiim üldse valku. Lisaks sellele on suurem osa vitamiine mandlipiima lisatud töötlemisprotsessi käigus, mis võib raskendada nende imendumist. Samal ajal on sojapiim peaaegu samaväärne lahja piimaga, sisaldades kuni sama palju valke ning lisaks mõningaid looduslikke mikrotoitaineid sojapiimadest.

8. Müüt: Mahlad on hea asendus toidukorrale

Tegelikkus: Mahl sisaldab vitamiine ja mõnikord ka väikses koguses valke. Uuring näitab, et samu toitaineid on parem omastada tasakaalustatud dieedist, mis sisaldab köögivilju, puuvilju ja täisteratooteid.

Veel tähtsam on aga see, et puu- ja köögivilju mahlaks pressides kaob sealt enamik kiudainetest, mis tekitavad täiskõhutunde ja hoiavad seedesüsteemi töös. See on üks põhjus, miks magusatest jookidest saadud kaloritele viidatakse kui nn tühjadele kaloritele, kuna need suurendavad näljasööste ja tuju kõikumist ning jätavad keha energiast ilma.

9. Müüt: MSG-d peab täielikult vältima

Tegelikkus: Naatriumvesinikglutamaat, mille levinud nimi on inglise keelest tulev lühend MSG, on paljudele toitudele lisatud ohutu maitsetugevdaja. MSG-d seostatakse paljude kõrvalnähtudega, mille seas on tuimus kaela alaosas ja pidev väsimus, ning mis on üldiselt kokku pandud «Hiina restorani sündroomiks». Olenemata MSG kogusest toidus, on ülesöömine nende sümptomite tõenäolisem põhjus.

10. Müüt: Toidu valmistamine mikrolaineahjus hävitab selle kasulikud toitained

Tegelikkus: Toidu soojendamine mikrolaineahjus ei röövi sellelt toitaineid. Mikrolaineahjud kasutavad toidu kuumutamiseks energialaineid, mis panevad toidus molekulid kiiremini vibreerima ja selle liikumisega tekitavad nad soojust. Mõni toitaine laguneb soojendades, kuid sama juhtub ka ahjus, pannil või grillil toitu valmistades. Tegelikult võib mikrolaineahjus soojendamine mõnikord isegi toidu vitamiine säilitada, sest küpsetamise aeg on tavaliselt lühem kui ahjus soojendamisel.

11. Müüt: Chia seemned, õunaäädikas ja seened on supertoidud

Tegelikkus: Kuigi mõnel toidul on rohkem tervist parandavaid omadusi, ei ole ühtegi ametlikku ega meditsiinilist terminit, mis kirjeldaks «supertoitu». Toitumisspetsialistid ja terviseteadlased kasutavad seda terminit harva ja seda sõna kasutatakse pigem tähelepanu tõmbamiseks ja tihti ebateadlikult.