/nginx/o/2011/04/15/558227t1hb375.jpg)
Eile algas tervisekõnni kevadkampaania «Käi jala», mille eesmärk on tõsta inimeste liikumisteadlikkust ning füüsilist aktiivsust oma igapäevategevustes.
Kõnnikampaania kutsub tervist parandama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõndimine on maailmas üks populaarsemaid liikumisharrastuse liike, mis on igaühele jõukohane ja seetõttu harrastavad seda miljonid inimesed kogu maailmas.
Kõik me oleme ju kogenud liikumisest saadavat positiivset enesetunnet ja paranevat füüsilist vormi. Tulemuseks on vähem töölt puudumisi ja parem töövõime.
Meditsiiniteaduste doktori Mari Järvelaidi sõnul on 21. sajandi levinumateks terviseriskideks heaoluühiskondades saanud ülesöömine ja vähene liikumine. Paljud inimesed teevad vähe füüsilist tööd, liiguvad minimaalselt ning tarbivad üleliia palju toitu, mille tulemuseks on
rasvumine, südamerütmihäired, kõrgvererõhutõbi, luude hõrenemine, vähene vastupanu nakkushaigustele, kõrgem Alzheimeri tõve risk.
«Täiskasvanud inimene vajab vähemalt 150 minutit kehalist aktiivsust nädalas, et jääda terveks, seda näitavad ühtmoodi paljud teadusuuringud. Lapsed peaksid saama aktiivselt liikuda 1,5 tundi päevas, vanemaealistele piisab 20-30 minutist 2-3 korda nädalas, selleks, et säilitada tervist ja elada oluliselt kauem tervena võrreldes kehaliselt passiivsete eakaaslastega,» rääkis Järvelaid. Ta lisas, et meil on piiritu võimalus olla maksimaalselt kehaliselt passiivne.
Riigikogu Rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul peaks elama nii, et kaalu langus poleks mitte eesmärk vaid enda tegevuse tagajärg. Igasse päeva peaks tema sõnul mahtuma vähemalt tunnike aktiivset kehalist tegevust.
Personaaltreener Martin Münzi sõnul pakuvad pargid ja terviserajad meile lugematult võimalusi igapäevasesse jalutuskäiku koormust tõstvaid harjutusi lisada. «Kasutage ära pargipingid, trepid, rannaliiv ja merevesi ning nautige liikumist,» lausus ta.
«Käi jala» tervisekõnni näol on tegemist ettevõtmisega, mis püüab muuta liikumise lihtsaks, kaasatõmbavaks ning aidata leida motivatsiooni sellega igapäevaselt tegeleda. Eesti ainukesel veebipõhisel liikumisüritusel osalemine on kõigile jõukohane ning eriti hinnatakse osalejate hulgas võimalust valida ise nii aeg, koht kui marsruut, et oma päevakavasse liikumine mahutada.
Registreerimine tervisekõnni kevadvõistlusele juba käib ning kõik kevadel registreerujad võistlevad sügisvõistlusel ja vahepeal toimuvatel ergutusüritustel tasuta. Treeningpäeviku kasutamisõigus säilib kuni 2012 aasta kevadeni.
Esimesed ergutusüritused toimuvad 17. aprillil Nõmme Rabajooksu ja Pärnus Rannametsa Luitejooksu raames. Lisaks ootab osalejaid sellel aastal vahva liikumisüritus suvekuumas rannas ja jalgsi orienteerumine sügiseses linnas.