Märgid sellest, et sul on vedelikupuudus

PM Tervis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimene peaks saama vedelikku 35 milliliitrit iga oma keha kilogrammi kohta.
Inimene peaks saama vedelikku 35 milliliitrit iga oma keha kilogrammi kohta. Foto: www.pexels.com

Väsimus ja peavalu ei pruugi alati olla tingitud vähesest uneajast või raskest tööpäevast. Põhjus võib peituda ka lihtsalt vedelikupuuduses. 

Märgid sellest, et sul võib olla vedelikupuudus: 

1. Suurenenud janutunne ning kuiv ja kleepuv suu

Kui sul tekib janutunne, on kehal juba vedelikupuudus, kirjutab Today. Kuiv ja kleepuv suu annab samuti märku sellest, et sul tuleks viivitamatult vett juua.

 2. Väsimus, segadus või viha

Uuringud on näidanud, et dehüdratsioon võib mõjutada inimese tuju ja käitumist. Inimene võib vedelikupuuduse korral muutuda näiteks vähem tähelepanelikuks ja hajameelseks.

3. Kuivad silmad või hägune pilt

Kui inimene ei joo pärast trenni või spordi tegemise ajal piisavalt vett, võib see tekitada silmade kuivust või hägusat pilti. Füüsilise pingutuse tagajärjel kaotab inimene nimelt tavalisest rohkem vedelikku. 

4. Peavalu või meeltesegadus

Kui inimesel on vedelikupuudus suur, võib see põhjustada peavalu või migreeni. Vedelikupuuduse korral võib esineda nõrkustunnet, pearinglemist või iiveldust, mis võib lõppeda minestamisega.

5. Lihaskrambid

Pärast treeningut on tavapärane, et käed või jalad on väsinud. Kui tunned aga lihaskrampe, võib see viidata vedelikupuudusele.

6. Tume uriin

Suurest vedelikukaotusest annab märku uriini värvuse muutumine helekollasest tumekollaseks.

Kui palju kuumaga juua?

Toitumisnõustaja Ketlin Jaani sõnul on üldine kuldreegel see, et inimene peaks saama vedelikku 35 milliliitrit iga oma keha kilogrammi kohta. «Seega 60 kilogrammi kaaluv naine vajab vett umbes 2100 milliliitrit päevas,» tõi Jaani eelmisel nädalal Postimehe terviseportaalis ilmunud artiklis näiteks.

Samas tuleb silmas pidada, et kogu vedelik ei tule ilmtingimata sissejoodud veest, paljud toidudki on suure veesisaldusega. Samuti sünteesib vett organism ise. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles