Paljude inimeste jaoks on aed just selleks, et seal lõõgastuda, nautida värsket õhku ning turgutada tervist. Lisaboonusena saab oma aiast ka koduseid puu- ja köögivilju ning ürte noppida.
Aiatöö kui treening kulutab kaloreid ja nõuab venitamist
20. aprill 2011, 08:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aia hooldamisel tuleb loomulikult veidi vaeva näha ja tööd teha, ent vastutasuks selle eest saab aiapidaja hea füüsilise ja emotsionaalse enesetunde ning lisaenergia muudeks igapäevasteks toiminguteks.
Tervisespordi ja füsioteraapia ettevõtte Vireo füsioterapeut Merle Leiner selgitas, et liikumine on ainus harjumus, millel on kindel seos hea enesetundega: «Igasugune liikumine, sealhulgas aiatöö, vähendab kehast lähtuvaid ebameeldivaid aistinguid ja tekitab heaolutunnet, erksust ja lõõgastunud olemist nii liikumise ajal kui ka mõni tund selle järel.»
Tohtri sõnul vähendavad regulaarne kehaline treening ja eriti veel regulaarne liikumine vabal ajal depressiooni ja psüühiliste häirete tunnuseid inimeste hulgas. Tervise seisukohast on oluline liikumisel saadav koormus.
Ka aiatööd võib mingis mõttes võtta kui treeninguna. Kui näiteks 65 kilo kaaluv inimene kulutab teleri vaatamisega tunnis 65 ja kuni 16 km/tunnis rattaga sõites 261 kilokalorit, siis kerget aiatööd tehes kulub energiat 196 ja rasket aiatööd tehes, näiteks labidaga maad kaevates, 326 kilokalorit.
«Lisaks lihtsalt numbrite võrdlemisele, millise tegevusega kui palju energiat kulub, tuleb kindlasti vaadata ka tegevuse kestvust. Ei ole põhjust eeldada, et tunniajase treeningu energiakulu ühe tunni kohta oleks sama, mis pool päeva või isegi terve päev aiatöid tehes,» selgitas Leiner.
«Mida pikemat aega koormus kestab, seda väiksema intensiivsusega seda tööd tehakse. Lõpuks on oluline päevane energiakulu kokku, mitte ühes tunnis kulutatud energia. Aiatöö on suhteliselt madala intensiivsusega võrreldes näiteks jooksutreeninguga, aga kestab kauem. Aiatöö on väga hea kehakaalu alandamiseks, sest kestab reeglina pikka aega ja energia saamiseks tarbib organism rasva. Madala intensiivsusega pikaajaline töö on hea rasvapõletaja,» möönis ta.
Aiatöö kui lõõgastus
Elu aeg korteris elanud, ent nüüd neljandat kevadet Tallinnas Hiiul oma aeda pidav hobiaednik Helen rääkis, et tema jaoks on aed just see koht, kuhu saab pärast tööpäeva põgeneda. Samuti möönis naine, et osaliselt annavad aiatööd ka mõnusa füüsilise koormuse, näiteks talvine lumerookimine, kevadine okstelõikamine või peenarde kaevamine. «Talvist lumelükkamist ma võtan küll kui lihtsalt trenni,» ütles ta ja lisas, et tegelikult on aias tööd täpselt nii palju, kui sa ise teha tahad.
Helenile meeldib aiapidamise juures just kogu protsessi jälgimine: «Kõik see, et kuidas sa paned seemne maha ja siis sealt tuleb taim ja siis sa leiad ilusa lille, mille sa istutad ja siis sa käid ja kastad ja hoolitsed ja kui lumi ära sulab, siis loodad ja ei julge hingata, et kas ta ikka pidas talve vastu või mitte.»
Lisaks õpetab aiapidamine kannatlikkust ja järjepidevust. «Kui sa otsustad endale panna pisikese mängukasvuhoone ja sinna sisse kobartomatid kasvama, siis see tähendab, et sa pead iga päev ju kastma, ja see on päris suur kohustus,» rääkis hobiaednik.
Kuna aiapidamine on Heleni jaoks hobi, siis kunagi liialt ära ta ennast raske tööga pole kurnanud: «Ma ei tee seda kellegi teise jaoks, ma teen iseenda jaoks täpselt nii palju kuni jaksan. Aga mitte kunagi liiga palju. Kui ma täna ei jaksa, siis ma võin ju homme edasi teha.» Küll aga tekitab mõõdukas aias toimetamine Heleni sõnul mõnusat füüsilist väsimust ja rammestust.
Aiatöö ohud
Füsioterapeut Merle Leiner selgitas, et tavalisele tervele inimesele aiatöö olulist ohtu ei kujuta, aga kui rääkida näiteks südameveresoonkonna haigetest või liigesprobleemidega inimestest, siis nende puhul on ületöötamise oht olemas.
«Südameveresoonkonna haiguste puhul on üsna tüüpiline see, et ei tasu töötada kätega kõrgemal südame piirkonnast ja oma tempot tuleb rohkem vaadata. Liigesprobleemide puhul on see, et väga sageli, eriti kui on veel ka ülekaal, on näiteks taimede istutamisel põlveliigestele ja hüppeliigesele suhteliselt ekstreemsed asendid,» lisas tohter ning soovitas sellisel juhul põlvili maas olla, ent kindlasti midagi põlvede alla panna, et külm maapind omakorda liigestele liiga ei teeks.
Venitamine pärast tööd
Mõnikord lihtsalt tuleb veidi pikemalt ja intensiivsemalt näiteks maad kaevata või oksi lõigata, mille tulemusel saavad rohkem vatti ühe piirkonna lihased. Kuidas aga leevendada järgmise päeva ränka valu, mis pärast sellist tööd kipub tekkima?
«Lihasvalulikkus tuleb loomulikult sellest, et on olnud tavapärasest suurem koormus ja sinna on ladestunud neid jääkprodukte ehk piimhapet. Seda annab leevendada venitustega. Ehk siis täpselt nagu pärast trenni,» soovitas Leiner.
Venitada tuleb tööasendile vastupidises suunas. Kui tööasend on ettepainutuses, siis venitusena toimib sirutus. Kui olete puude okste lõikamisel pikalt sirutusasendis olnud, siis toimib venitusena painutus. Kui tööasendis sõrmed hoiavad mingit töövahendit, siis venitus on jällegi sirutus. Hea on teise käega sõrmede sirutusele natuke kaasa aidata.
Ühe variandina pakkus tohter välja ka erinevate tegevuste kombineerimise: «Üks päev terve päev ei kaeva maad, järgmine päev terve päev ei riisu ja siis järgmine päev ei roni mööda puid, vaid vaheldad tegevusi. Selge on see, et kui päev otsa liiga lühikese varrega labidaga maad kaevata, siis on paratamatu, et selg on kange.»
«Olgem ausad, ega me ei tee pärast aiatööd erilisi venitusharjutusi. Võib-olla tõesti on mõistlik alustada labidatöö ja kummardamisega ja siis minna oksi lõikama,» nentis Leiner ning lisas, et kõige parem valem olekski just see, et tegevusi tuleks ühe päeva jooksul vaheldada.