/nginx/o/2016/11/17/6083275t1h3022.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/08/24/7023025t1h7ef9.jpg)
Veenilaiendite puhul tekib küsimus, kas jooksmine soodustab nende arengut või tasub siiski veenilaienditega selle liikumisharjumuse harrastamist jätkata.
Tervisenõu: kas veenilaienditega tohib joosta?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab veresoontekirurg, dr Veronika Palmiste oma sotsiaalmeedia kontol:
Lühike vastus: veenilaienditega inimesed võivad joosta. Selleks, et veenilaiendite arengut aeglustada, kannab mõistlik inimene ka treeningu ajal kompressioonravi. Kindlasti märkate vastuolu - vähene liikumine on halb, kas nüüd on halb ka siis enda liigutamine?
Selgitan kohe täpsemalt. See on tõsi, et veenivere äravooluks on vajalik lihaspumpade aktiveerimine - need on liigutused, mis teeme eelkõige oma labajalaga, sääre-ja reielihastega. Kui istume ühel kohal viis päeva nädalas kella 9 kuni 17ni, saame tulemuseks heal juhul «kange» selja, halvemal juhul tursunud jalad ning ka veenilaiendid arenevad kiiremini välja.
Teine äärmus on ületreeniv inimene, kelle eesmärk on keha rasvaprotsent viia madalamaks ning treenida lihased reljeefsemaks või mõni muu sarnane ekstreemsus. Tulemuseks on rohkem esilevõlvunud perifeersed veenid (eelkõige jäsemetel) ning veenilaiendite haiguse olemasolul veenilaiendite kiirem areng.
Mida siis ette võtta? Kindlasti soovitan olla füüsiliselt aktiivne, kuid võtmesõna on siiski mõõdukus. Veenilaiendite olemasolul peaks haiguse kontrolli all hoidmiseks kasutama ka treeningu ajal regulaarselt kompressioonravi ehk kandma raviks mõeldud sukki või sukapükse - ükskõik kui võimatu see algul tunduda võib. Kui veenilaiendid ikkagi visuaalselt väga segavad, kaaluda nende agressiivset korrigeerimist.
Loe ka: