:format(webp)/nginx/o/2017/08/24/7024947t1h261d.jpg)
Kuigi sageli räägitakse banaani suurest energiasisaldusest, leiavad viis terviseeksperti, et banaani kasulik mõju tervisele kaalub selle üle.
Banaan: tervislik vahepala või kaloripomm?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Banaanid on tuntud oma kõrge kaaliumisisalduse poolest, kirjutab väljaanne TIME. Ühes keskmises banaanis on umbes 422 mg kaaliumit, mis on USA toidu-ja ravimiameti (FDA) sõnul 12 protsenti päevasest soovitatud kogusest. Enamik ameeriklasi ei tarbi piisavalt kaaliumit, rääkis Sylvia Wassertheil-Smoller New Yorgis asuvast Albert Einsteini meditsiinikolledžist. Ta lisas, et kaaliumit tarbivatel inimestel on väiksem insuldioht.
Üks keskmine banaan sisaldab umbes 102 kilokalorit. Selles on 27 grammi süsivesikuid, millest 14 grammi on suhkur. Samas annab keskmine banaan seitse protsenti päevasest soovitavast C-vitamiini kogusest ja samuti saab keskmisest banaanist kolm grammi kiudaineid.
«Paljud mu patsientidest kardavad banaani selle suure süsivesikusisalduse tõttu,» rääkis dietoloog Kristin Kirkpatrick Clevelandi kliinikust. Ta soovitab banaan tükkideks lõigata ja süüa seda koos rasva sisaldavate toitudega, näiteks koos maapähklivõi või mandliõliga. See vähendavat banaani mõju inimese veresuhkrule ja insuliinile.
Samuti sisaldab banaan serotoniini ja dopamiini, mis on olulised antioksüdantidele ja aitavad kehal toime tulla oksüdatiivse stressiga. Terviseteaduse professor David Nieman soovitab banaani eriti sportlastele, sest sealt saab nii süsivesikud, vitamiinid kui ka elektrolüüdid, mis kehale liikumise ajal sobivad.
«Banaanid on ühed mitmekülgsemad ja olulisemad toiduained maailmas,» leidis professor James Dale Austraalia Queenslandi tehnikaülikoolist. Banaan on vahepalaks parem alternatiiv kui kommid või soolarohked snäkid.