Välismeedias kirjutatakse avokaado seemne kesta suurest meditsiinilisest potentsiaalist. Kuigi seeme ja seemne kest on mürgised, sisaldavad need teadlaste sõnul aineid, millega võib olla tulevikus võimalik ravida vähkkasvajaid ja südamehaigusi.
Eesti botaanik Tõnu Ploompuu sõnul kehtib selliste viljade kohta üldreegel, et viljaliha on söömiseks, seeme mitte. Seeme on tema sõnul mürgine, eriti mürgine on seemnekest. Nii inimesele kui teistele imetajatele, sõralistele, närilistele, koertele.
«Aga see, et seeme on mürgine, tähendab temas sisalduvate ainete suurt bioaktiivsust. Parajal kogusel neid aineid tarvitades saab paljudest mürkidest väga kasulik ja inimesi palju aitav ravim,» sõnas ta samas.
Kuna avokaado kuulub võrreldes enamike õistaimedega süstemaatiliselt väga eraldiseisvasse taimerühma, nimelt loorberiliste sugukonda, koos magnoolialistega «vastandudes» meil üldlevinud päris-kaheidulehelistele ja üheidulehelistele, on nende evolutsioon toimunud kaua aega sõltumatult omas suunas.
«See on võimaldanud neil välja arendada omapärase keemilise koostise ning sarnaseid ühendeid võib eeldada veel loorberil ja ka magnooliatel. Neis võib leida sellist tüüpi bioloogiliselt aktiivseid aineid, mida «tavalistest» taimedest ei leia,» rääkis botaanik. Need ained võivad tema sõnul avada teistsuguseid, uusi viise, ravimiseks.
Analoogiliselt väga kauged teistest õistaimedest on Ploompuu sõnul ka meil kasvatatav marjataim hiina sidrunväändik ja veelgi enam vesiroos. Sidrunväändik on ka tunnustatud ravimtaim. «Või kui veelgi kaugemale minna, siis omapärase keemilise koostise tõttu on väga eripärane ravimtaim ka hõlmikpuu - oma hõimkonna ainus tänapäevani elanud liik,» rääkis Ploompuu.