Esivanemate dieedist kaugenemine muudab meie soolestiku ühekülgsemaks

Üks põhilisi hatsade toiduallikaid on mesi. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Inimese soolestikus elab tuhandeid mikroobide liike, mis aitavad seedida kiudaineid ning eraldada vitamiine ja teisi molekule Praeguse kiudainevaese ja rafineeritud toidu juures kaob aina rohkem bakteriliike meie soolestikust. 

Soolestikumikroobid aitavad tugevdada immuunsüsteemi ja kaitsta meid kahjulike bakterite eest. See, mida süüa või söömata jätta, mõjutab seedesüsteemis olevate bakterite mitmekesisust, kirjutab NPR. 

Põllumajanduse suur kasv 15 000 aastat tagasi muutis inimeste dieeti täielikult, märkisid uurijad. Viimase saja aastaga on inimeste eluviis muutunud istuvamaks ning nad tarbivad vähem kiudainerikast täisteratoitu, puuvilju ja köögivilju.

Antibiootikumid, keisrilõiked ja elustiilimuutused on samuti inimese soolestikubakterite elukooslusele mõjunud, muutnud seda ühekülgsemaks ja mõni mikroob on isegi kadunud.  

Selleks, et näha, kuidas inimeste elustiili muutused on mikroobide mitmekesisust mõjutanud, uurisid Stanfordi ülikooli teadlased maailma viimaste traditsiooniliselt küttide ja korilastena elavate, Tanzaania Hatsade soolestikubaktereid.

Uurijad tahtsid kasutada veel viimast võimalust, et meie kaduvat mikrobioomi tundma õppida. «100–200 hatsat, kes seda režiimi jälgivad, loobuvad sellest ilmselt kümne või paarikümne aasta jooksul. Mõni neist kasutab mobiiltelefoni,» ütles uuringu vanemautor Justin Sonneburg Stanfordi ülikooli pressiteates.

Hatsad toituvad peamiselt lihast, baobabipuu viljast, juurikatest ja meest. Uurijad leidsid, et nende soolestikubakterid olid mitmekesisemad kui neil, kes elasid linnades ja industrialiseeritud riikides.

Nende toidulaud koosneb praktiliselt ainult sellest, mis leidub metsas: marjad, kiudainerikkad juurikad, mesi ja ulukiliha. Nad ei söö üldse töödeldud toitu, ka mitte toitu, mis tuleb farmidest.

Sonneburg ja ta kolleegid uurisid 350 väljaheite proovi, mis olid kogutud hatsadelt umbes ühe aasta jooksul. Siis võrdlesid nad hatsadelt võetud proove 17 teise kultuuri mikrobioomidega, ka teiste küttide-korilastega Venezuelast ja Peruust, samuti talunikega Malawist ja Kamerunist.

Selgelt eristus, et mida kaugemal on inimesed lääne toidukultuurist, seda suurem oli bakterite mitmekesisus nende soolestikus.

Kuid vaadates hatsade soolestikus elavaid bakterid mitu kuud hiljem, oli näha, et soolestiku mikrofloora muutus ajaga ja sõltus toidust. Põua ajal sõid hatsad rohkem liha ning siis muutusid ka nende soolestikubakterid sarnasemaks lääne toitu söövatele inimestele. Kui nad vihmahooajal sõid rohkem marju ja mett, ilmusid vahepeal kadunud mikroobid tagasi.

See avastus näitab, et muutused, mida inimeste mikroobis on täheldatud, ei pruugi olla püsivad ning võivad pöörduda koos toitumise muutusega.

Kuigi rasvatarbimise vähendamisest paistab abi olevat, siis oli teadlaste arvates üks põhilisi erinevusi dieetide vahel kiudainete osakaal, sest need on soolestiku mikrobioomile toiduks.

Hatsad näiteks söövad  kogu aasta vältel 100–150 grammi kiudaineid, mida nad saavad juurikatest ja baobabi viljadest. See teeb kuni kümme korda rohkem kui tüüpiline lääne toidul olev inimene tarbib.