/nginx/o/2017/08/31/7049499t1hda26.jpg)
Eestis esimese lapsena kopsusiirdamise läbi teinud 15-aastase Valter peab veel mõnda aega sööma spetsiaalset ravitoitu, et taastada eakohane normpikkus ja -kaal.
Kuidas läheb Eestis esimese lapsena uued kopsud saanud Valteril?
31. august 2017, 20:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Valter on siirdamisjärgses perioodis saanud küll mõne kilo võrra raskemaks ja paari sentimeetri võrra pikemaks, kuid ei ole siiski saavutanud ealise normi piire. Seetõttu vajab Valter jätkuvalt lisatoitmist sondi kaudu,» rääkis lapse raviarst, TÜ Kliinikumi pulmonoloog dr Marget Savisaare TÜK Lastefondi kodulehel.
Valteril on diagnoositud tsüstiline fibroos ehk hingamiselundeid ja seedesüsteemi haarav harvaesinev pärilik ainevahetushaigus, mis põhjustab paljude kehavedelike viskoossuse tõusu. Haigus saab alguse tavaliselt lapseeas ning raskete vormide puhul on prognoositav eluiga lühike, vaid ligi 30 eluaastat.
Kuivõrd haiguse tagajärjel oli Valteril tekkinud väga raske kopsukahjustus, siirdati talle käesoleva aasta veebruaris esimese lapsena Eestis kopsud.
Lastefond toetab poissi, aidates katta ravitoidusegu ja toitmissüsteemide soetamise ning toitmispumba rentimise kulud. Fondi toetus perele on järgmise poolaasta jooksul kokku 1338 eurot.
Valterile kopsude siirdamise kohta saad pikemalt lugeda siit.