Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eestis siirdati esmakordselt lapsele kopsud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Valterile siirdati kopsud dr Tanel Laisaare juhtimisel. | FOTO: Kristjan Teedema

5. veebruaril siirdati kopsud 15-aastasele Põlvamaalt pärit Valterile, kes vaatamata raskele haigusele on väga elurõõmus ja andekas poiss.

Valgjärve vallas elav Valter vajas kopsude siirdamist tsüstilise fibroosi tõttu, vahendab ERR. See on harvaesinev geneetiline hingamiselundite ja seedesüsteemi haigus, mida tänapäeval välja ei ole võimalik ravida. Peale selle elas poisi kopsus ka bakter, mida sai küll antibiootikumidega kontrolli all hoida, kuid millest täielikult vabaneda ei olnud võimalik.

5. veebruaril tehti Valterile Tartu Ülikooli kliinikumis dr Tanel Laisaare juhtimisel kuus tundi kestnud operatsioon, mille käigus siirdati talle mõlemad kopsud. Valteri ema sõnul läks operatsioon hästi.

Kui Valter sündis, kaalus ta kolm kilo ja oli 48 sentimeetri pikkune. Pealtnäha ei olnud tal ema sõnul midagi viga, kuid pooleaastaselt tekkis bronhiit ehk kopsutorude põletik ja siis ka bronhioliit ehk peenikeste, kõhredeta bronhiharude põletik. Peale seda hakkasid tulema kopsupõletikud. Lõpuks avastasid arstid, et Valteril on tsüstiline fibroos.

Haiguse tõttu on Valteril hingamisraskused ja tal tuleb võtta palju ravimeid. Näiteks võtab ta kopsus elutseva bakteri vastu kolm korda nädalas antibiootikumi, kuid ka sissehingatavat kopsuravimit ja ACCd. Kuna haiguse tõttu on Valter kleenuke ja lühike, on tarvis ka kasvuhormooni ja sonditoitu. Ravitoidusegu kulub Valteril ema sõnul 30 pakki kuus, mis läheb iga kuu maksma üle 400 euro. Sonditoidu eest pere siiski ise tasuma ei pea, sest Valterile on abikäe ulatanud lastefond ja Valgjärve vallavalitsus.

Detsembris tekkis Valterile kopsu ja rindkere vahele õhk. Parempoolne kops oli kokku surutud ja Valter ei saanud sellega hingata. Arstid tegid seetõttu tema paremasse rindkeresse pisikese ava, kuhu pandi õhu väljavõtmiseks väike toru.

See kõik ei tähenda siiski, et Valter tegevuseta kodus istuks. Ta käib üheksandas klassis, tegeleb pranglimise ehk kiirarvutamisega ja saab ise ka ravimite võtmise ja vajalike näitajate mõõtmisega hakkama. Kui kehas on hapnikku liiga vähe, kasutab ta hapnikuaparaati.

Mis pranglimisse puutub, siis selles on Valter maakonna arvestuses poiste seas esimene ja riigis üheksandate klasside arvestuses neljas-viies. «

Juba esimesest klassist peale pandi mind arvutama, siis sain teada, et mul on arvutamise anne ja siiani pranglin,» rääkis Valter «Ringvaatele» ja lisas, et pranglimises tuleb kiiresti hakkama saada liitmise, lahutamise, jagamise ja korrutamisega ning kõige sellega läbisegi.

Kõige ebameeldivam haigusega seotud mälestus on Valteril olnud enda sõnul arterist vere võtmine. «Täpselt minu sünnipäeval võeti mult arterist verd. Kuus korda võeti ja alles seitsmenda korra peale saadi veri kätte,» meenutas ta.

Pärast põhikooli lõpetamist kavatseb Valter minna gümnaasiumisse. «Ma arvan, et ma lähen Otepääle, aga ka Tartu on väike protsent. Oleneb, kuidas ma endaga hakkama saan,» rääkis ta. Erialadest on ta enda sõnul kaalunud juristi, näitleja ja arsti elukutset.

Valteri ema loodab, et poeg elab õnnelikku elu ja saab vähemalt 30-aastaseks. «Päris raske on ikka, aga kuna Valter on nii positiivne ja ma üritan ise ka väga positiivne olla, siis saame hakkama,» lisas ta.

Videot Valteri tegemistest saab näha siit.

Tagasi üles