Hingamishäirega Karolina lõpetab igal ööl magades hingamise

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karolina jaoks ei ole magamine lihtne ja loomulik tegevus.
Karolina jaoks ei ole magamine lihtne ja loomulik tegevus. Illustratsioon: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Praegu 16-aastasel Karolinal on harva esineb uneaegne hingamishäire. See tähendab, et magades lõpetab tüdruk hingamise ning talle on eluks vajalik keeruline aparatuur, mis öösel tema hingamist toetab ja jälgib.

Uneaegse hingamishäirega 16-aastane Karolina vajab öösel hingamiseks keerulist aparatuuri, mille olemasolul saab ta elada normaalset elu. Öised hingamistoetuse ja -jälgimisseadmed ei ole haigekassa poolt toetatud ja nende soetamiseks sai pere abi Lastefondist.

Ida-Virumaalt pärit Karolinal diagnoositi imikueas uneaegne hingamishäire, mis tähendab, et magades lõpetab ta hingamise. Haigus on väga harva esinev ja ravimatu, kuid seda on võimalik kontrolli all hoida öise hingamistoetuse kasutamisega. 

Esimestel eluaastatel sai Karolina öösiti hingata maskventilatsiooniga. Kuueaastaselt implanteeriti lapsele aga nervus phrenicuse ehk vahelihasenärvi elektroodid. Sellest ajast saati on tüdruk saanud magamise ajal hingata spetsiaalse aparatuuri abil, mis annab vahelihasenärvile impulsi. Impulss paneb kokku tõmbuma vahelihase, mille kaudu toimub hingamine.

Selline hingamise toetamise viis on kõige sarnasem normaalsele hingamisele ja hingamistoetuse ja jälgimisega saab Karolina elada normaalset elu.

Lisatarvikutena vajab Karolina antenne signaali ülekandeks stimulaatorilt implanteeritud elektroodidele. Tegemist on elu säilitava seadmega, kus peab kindlasti olema varuks üks kasutamisvalmis täiskomplekt antenne.

Lisaks närvistimulatsiooni aparatuurile on Karolinale vajalik ka pulssoksümeeter, millega on võimalik jälgida tema seisundit une ajal ning tuvastada probleeme närvistimulatsiooniga.

Pulssoksümeeter ja närvistimulatsiooni antennid on kallihinnalised ega ole haigekassa ja sotsiaalkindlustusameti poolt kompenseeritud. Sellega aitab Karolinat SA TÜK Lastefond, kes toetab tüdrukule vajalikku ostu 4340 euroga. Lastefond aitas Karolinat hingamistoetuse aparatuuri tarvikute soetamisega ka 2009. aastal.

Lastefondi toetusjuhi Eveli Ilvese sõnul on Karolina puhul abivahendi olemasolu elulise tähtsusega. «Paraku on üle 4000 euro suurune summa enamusele peredest äärmiselt suur väljaminek, mistõttu oleme tänulikud kõigile headele inimestele, kes saavad anda oma panuse Karolina toetamiseks,» nentis ta.

Lisaks Lastefondile tuleb Karolinale vajalike abivahendite ostmisel appi ka kohalik omavalitsus, kes toetab perekonda 500 euroga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles