Hirmude välimääraja: kas oled hinges hafefoob?

Puudutuste hirm võib tõsiselt elu segada. Foto: Panther Media/Scanpix/Wavebreakmedia ltd

Mõnele inimesele on teiste inimestega kokkupuutumine ebamugav, aga eriti äärmuslikul juhul võib tegemist olla lausa hafefoobiaga.

Sellisel juhul kardab inimene haiglasel määral kehalist kokkupuudet teiste inimestega, kirjutab healthtopia.net. Näiteks võib hafefoobil tekkida paanikahäire sellest, kui keegi istub diivanile ta kõrvale.

Mõnel juhul kardab selle foobiaga inimene vaid vastassoost inimese puudutusi. Hafefoobil võivad olla teiste inimestega tervislikud suhted, kuid hoolimata sellest kardab ta nende puudutusi.

Kuidas see tekib?

Hafefoobia võib tekkida näiteks trauma tagajärjel, näiteks kui inimene kogeb seksuaalset väärkohtlemist, vägistamist või ründamist. Puudutused võivad talle seda sündmust meenutada. Samuti mängib rolli pärilikkus, geneetilised tegurid. Paljudel inimestel on kalduvus muretseda ja tunda ärevust ning stressirohked situatsioonid süvendavad seda. Inimestel, kelle suguvõsas on hafefoobiat juba esinenud, esineb seda foobiat tõenäolisemalt.

Mille järgi ära tunda?

• Intensiivne ja ebaratsionaalne hirm, et keegi katsub sind.
• Osadel juhtudel kardavad mehed just naiste puudutusi ja vastupidi.
• Väldid igasuguseid massiüritusi või muid kogunemisi, et inimeste puudutustest pääseda.
• Soovid olla üksinda ja isoleerituna.
• Pidevalt mõtled, et keegi katsub sind ja sellest tekib paanika.
• Paanikahood koos värisemise, kiireneva südametöö, iiveldamise või oksendamise, higistamise, peapöörituse ja minestamisega.

Millal minna arsti juurde?

Hafefoobia on tõsine probleem, sest selle foobiaga inimene ei pruugi minna üldse toast välja ja viibib pidevalt isolatsioonis. See aga võib ta era- ja sotsiaalelu täielikult hävitada. Sellisel juhul tuleks kindlasti pöörduda arsti poole, eriti kui sümptomid on kestnud üle kuue kuu. 

Seda foobiat on võimalik hoida kontrolli all, kui kombineerida psühhoteraapiaid ja ravimeid. Selleks kasutatakse näiteks kognitiivset käitumisravi, nn kokkupuuteravi koos lõõgastusega ning lisaks võetakse ärevus- ja depressioonivastaseid ravimeid.

Loe siit ka psühhiaatri soovitust, kuidas foobiatest lahti saada. Üldisemalt foobiate kohta võid lugeda ka tervisenõustamise keskkonnast kliinik.ee.