Rootsi teadlased arvavad, et teismelised peaksid saama hommikul kauem magada. Kui kool algaks hiljem, oleks näha ka õpilaste tervise ja võimekuse paranemist.
Rootsi uurimus: hilisem koolipäeva algus mõjub lastele paremini (1)
Väidetakse, et umbes kell kaheksa algav koolipäev on kohandatud täiskasvanute unevajaduse järgi. Teismelised, kes vajavad aga kuni üheksa tundi ööund, jäävad unevaegusesse, vahendab Thelocal.
Teismeliste unevajadus on suurem ja nende bioloogiline ööpäevarütm võib päeva jooksul kõikuda kuni kolme tunni jagu. Lundi ülikooli haridusteaduste doktorant Hans Teke ütles, et kui teismelised ei uinu õhtul kell kümme, vaid pigem enne keskööd või hiljem, mistõttu vajavad nad hommikul pikemat und. Vastasel juhul on noorukid kroonilises unepuuduses ja terve nende päev on rikutud.
Teke on üks paljudest ekspertidest koos teiste Rootsi ülikoolide professoritega, kes muutust üritavad läbi viia. Lisaks toob doktorant välja tõendeid Ameerika uuringust, mis näitas, et võimekus koolis ja õpilaste tervis paranes hilisema kooli alguse ja pikema unega.
Üks tuntumaid uuringuid tehti Minnesota ülikoolis 2014. aastal 9000 õpilasega. «Uuring näitas, et keskkooli õpilased, kellel lubati magada 50 minutit kauem, said koolis paremaid hindeid, neil oli suurem tähelepanuvõime, õpilased olid energilisemad, tervemad ja tarbisid vähem kofeiini,» rääkis Teke.
Tema arvates on nüüd aeg laiaulatuslikuks katseks Rootsi koolides päevakavasid kohandada ja 50 minutit ei ole piisav.
Tõelist mõju avaldaks Teke arvates vähemalt poolteist tundi pikem uni. Seega peaks lubatama alustada kooli kõige varem kell pool kümme. Kui see ei ole aga võimalik, siis vähemalt kell üheksa hommikul.
Mõned koolid Rootsis on juba muutust katsetanud. Üks näide on Smedhagsskolan Hässelbis, Stockholmis, kus tunnid algavad kell üheksa. Direktori sõnul näitab tulemust see, et 40 protsenti rohkem õpilasi on saanud piisavalt kõrged hinded, et saada edasi ülikooli.