Arst kummutab müüdid: ükski toit vähist terveks ei ravi

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kuigi brokoli on tervislik, ei tasu sedagi liigselt süüa, kuna see võib teha nii haigele kui ka tervele inimesele kasu asemel kahju.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Onkoloogiapatsientidega tegelev dr Hanna-Liis Lepp paneb inimestele südamele, et ükski toiduaine pole nii halb, et seda kunagi süüa ei tohi ning niisamuti ei ravi ka ükski toit rasket haigust.

Sisearst Hanna-Liis Lepp töötab PERHi üld- ja onkokirurgia keskuses kliinilise toitmise konsultandina, tegeledes igapäevaselt eri seisundiga onkoloogiapatsientide toitumisnõustamise ning kliinilise toitmisega, kirjutab Regionaalhaigla ajakiri.

«Kõige rohkem on mul onkoloogilisi patsiente. Onkokirurgiakeskuses räägiti juba ammu, et patsientidel on vajadus toitumisnõustamise järele – haiged tahavad teada, mida nad saavad ise oma tervise heaks teha, kuidas toituma peaksid,» rääkis Lepp ning tõdes, et selles osas on internet paraku vastuolulist infot täis.

Onkoloogilistele patsientidele lähenetakse case by case (juhtumipõhiselt - toim), ühtset menüüd kõigile ei eksisteeri. «Paraku ei pruugi onkoloogiliselt parandamatute haiguste puhul inimese organism enam toitaineid vastu võtta ja manustatud toitainete paljususe tõttu tekivad kahjustused,» kirjeldas naine. Seetõttu ei antagi pöördumatutele haigetele täismahus toitaineid, sest nad lihtsalt ei suuda neid ära käidelda.

Samas ei ole ka mingid toidud haigele keelatud. Lepa sõnul pole mingit põhjust öelda näiteks vähihaigele, et ta ei tohi suhkrut süüa. Kui vähihaige, aga ka terve inimene palju suhkrut tarbib, jääb ta teistest toitainetest defitsiiti. Seega on loomulik öelda palju saiakesi ja limonaadi tarbivale inimesele, et ta võiks oma suhkrusöömist piirata.

Väga levinud on samas imeravimite tarbimine ja mõne toiduaine välistamine oma menüüst, ikka lootuses haigusest paraneda. «Arvan, et erinevate «toitumisnõustajate» kirjutatud artiklid ja arvamused peavoolumeedias pole üldse pahatahtlikud, aga need võivad osutada teadmatusest kahjulikuks. Paljud tõekuulutajad ei anna endale aru, et mängivad inimese tervisega,» sõnas arst.

Näiteks toortoit.ee veebileht väidab järgmist: «Absoluutselt kõik inimesed, kel on olnud vähk ja on läinud üle toortoitumisele, on vabanenud sellest raskest haigusest.» Lepp rõhutab, et toortoitumine on äärmus, millega vähist terveks ei saa. Ainult toortoitu tarbides jääb keha teatud ainetest defitsiiti ja toidust kaloreid saada on raske, kuid toiduenergiast ei tohi haige end kindlasti ilma jätta.

Vähki ei aita ravida ka kasekäsn. Lepp kirjeldas, et taimed ja seened sisaldavad küll immuunsüsteemi tugevdavaid aineid, kuid kui inimesel on agressiivne kasvaja, pole mõtet enam toidu või kasekäsnaga mängida. «Minu meelest on täiesti lubamatu öelda inimesele, kel on ravimatu haigus, et osta see ekstrakt 400 euro eest kuus, siis saad terveks,» nentis ta.

Tänapäeval polegi tõenduspõhist materjali, et teatud toiduaineid vältides saab mingist haigusest terveks. Kuldreegel on aga see, et toit olgu mitmekesine. Ka väga kasulikust toiduainest võib saada tervisekahjustuse, kui seda üle tarbida. «Ei saa süüa ainult brokolit või naadipestot, sest mõlemad sisaldavad palju nitraate, mille ületarbimisel võib tekkida tõsine tervisekahjustus. Sellist toiduainet pole, mida süüa üldse ei tohi. Mõnikord on ka suhkur vajalik kasvõi selleks, et vahel tunda õnne- või turvatunnet,» lisas Lepp.

Tagasi üles