Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Tervisenõu: mida teada lapse palavikust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Haige lapse eest hoolitseb tavaliselt lapsevanem.
Haige lapse eest hoolitseb tavaliselt lapsevanem. Foto: Panther Media / Scanpix / Craig Robinson

Lapseeas on haigeksjäämine üsna tavaline ning palavik ja valu on tegelikult kaks tõhusat ja täiesti loomulikku kaitsemehhanismi.

Palavik toetab organismi immuunsüsteemi tööd ja valu on hoiatussignaal, mis kaitseb haiget või viga saanud kehapiirkonda ja laseb sel puhata, aidates nii kaasa selle paranemisele, kirjutab tervisenõustamise keskkond kliinik.ee.

Lapse organism peab end kaitsma viiruste ja bakterite eest. See muudab immuunsüsteemi edaspidise elu jaoks tugevamaks ja vastupidavamaks. Samas ei tohiks lasta lastel palaviku ja valu tõttu kannatada. Selleks on mõistlik kasutada spetsiaalselt lastele välja töötatud palavikku ja valu leevendavad ravimeid.

Palavik iseenesest ei ole haigus, vaid organismi immuunsüsteemi loomulik reaktsioon. Laste normaalne kehatemperatuur jääb vahemikku 36–37 °C. Kehatemperatuuri, mis jääb vahemikku 37–38 °C, nimetatakse tõusnud kehatemperatuuriks. Palavikust saab rääkida siis, kui kehatemperatuur on üle 38,5 °C (kaenla alt mõõdetuna). Tõusnud kehatemperatuur ja palavik võivad viidata sellele, et organism võitleb kahjulike mõjuritega, näiteks viiruse või bakteritega.

  • Normaalne kehatemperatuur: 36–37 °C
  • Tõusnud kehatemperatuur: 37–38 °C
  • Palavik: üle 38 °C
  • Kõrge palavik lastel: 40 °C
  • Kõrge palavik täiskasvanutel: alates 39 °C

Kuidas palavik tekib?

Kehatemperatuuri reguleerib ja hoiab normis aju osa, mida nimetatakse hüpotalamuseks. Erinevate haigustekitajate mõjul võib hüpotalamus edastada signaali kehatemperatuuri tõstmiseks, et organism saaks end nn sissetungijate eest palavikuga kaitsta.


Loe siit ka teisi Tervisenõu lugusid:

Tervisenõu: kas võid peaks üldse tarbima?

Tervisenõu: mida teha, kui laps toppis midagi kõrva?

Tervisenõu: kuidas käituda loomahammustuse korral?

Tervisenõu: kas pärast oksendamist peaks võtma uuesti rohtu

Tagasi üles