E, 6.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Miks tekib mõnikord unehalvatus?

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Miks tekib mõnikord unehalvatus?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Unehalvatus võid tekitada hirmu magama jäämise ees.
Unehalvatus võid tekitada hirmu magama jäämise ees. Illustratsioon: Mitar gavric/PhanterMedia/Scanpix

Kas oled kunagi ärganud ja avastanud, et ei saa jalgu ja käsi liigutada, pead tõsta ega sõrmi ja varbaid krõnksu tõmmata? Oled ümbrusest teadlik, kuid ei saa liigutada ega rääkida. Võib-olla näed isegi kummalisi nägemusi ja kuuled veidraid hääli.

Seda kutsutakse unehalvatuseks ja see juhtub siis, kui osa ajust on ärkvel, kuid piirkonnad, mis kontrollivad füüsilist keha ikka veel magavad. Seega ei saa inimene liigutada mitu sekundit või isegi minutit, kirjutab väljaandes Self Stanfordi ülikooli unearst Nitun Verma.

Unehalvatus on levinud ja 2012. aastal teadusajakirjas Sleep Medicine Reviews avaldatud uuringus leiti, et 7,6 protsenti üldisest rahvastikust on kogenud unehalvatust vähemalt ühe korra. Ameerika psühholoogi Brian A Sharplessi sõnul kogevad unehalvatust tihedamini naised ja ärevushäirega inimesed.

Osa ajust ärkab üles, kuid teised piirkonnad on veel unes

Arvatakse, et unehalvatuse kesksed tegurid on kaks aju osa: kiirusagar ja oimusagar. Kui nende ajusagarate töös ilmneb mingi tõrge, ärkab üles aju, kuid keha jääb unne. Seetõttu ei kuula keha sõna, kui proovid liigutada. Sarnaselt toimib ka unes kõndimine, mille puhul ärkavad jalad enne teadvust.

Tavaliselt kogetakse unehalvatust hommikul, ka 2012. aastal avaldatud raporti järgi oli hommikune unehalvatus levinuim, kuid see võib juhtuda ka magama jäädes.

Unehalvatusega võivad kaasneda hallutsinatsioonid. Teadusajakirjas Teadvus ja taju räägiti kolme tüüpi levinud hallutsinatsioonidest unehalvatuse ajal: sissetungija ehk tunne, et keegi või miski on sinuga samas ruumis, luupainaja ehk tunne, et miski istub su rinnal ja ebatavalised kehalised kogemused ehk lendamise või hõljumise tunne.

Unehalvatusest lahti saamisel on kõige olulisem parandada une kvaliteeti. Seisundit teevad hullemaks ebaregulaarne unerežiim, ebapiisav uni ja alkoholi joomine. Et unehalvatusest vabaneda proovi iga päev magada 7–8 tundi, proovi ärgata ja uinuda iga päev samal ajal ning võta aega, et enne magamaminekut rahuneda.

Kahjuks ei saa sa ennast unehalvatusest lihtsalt üles äratada, kuid saad õudse episoodi teha meeldivamaks. Cambridge'i ülikooli psühhiaater Baland Jalal pakkus hiljuti teadusajakirjas Frontiers in Psychology välja meditatsioonil põhineva lähenemise.

  1. Ütle endale, et unehalvatus on tavaline, kahjutu ja ajutine.
  2. Meenuta endale, et ei ole põhjust karta.
  3. Keskendu millelegi peale unehalvatuse, näiteks positiivne kujutluspilt või mantra.
  4. Proovi keha lõdvestada ja liikumist vältida, kuni unehalvatus on mööda läinud.

Kuigi õudusttekitav, on unehalvatus kahjutu ja tavaliselt märk halvast unekvaliteedist. Kui oled proovinud ülalmainitud strateegiad ja koged ikka unehalvatust, on aeg pöörduda arsti poole, kes vaatab üle su uneharjumused.

Märksõnad
Tagasi üles