Ülemaailmne uuring: treeningsaalis higistamisest kasu ei saa, kui terve päev istuda

Jalgrattaga tööle minemine võib olla aktiivse igapäevaelu osa. Illustratsioon: Craig Robinson / PantherMedia / Scanpix

Füüsilisest aktiivsusest on rohkem kasu, kui see on igapäevase elu osa, mitte eraldi seisev tegevus nagu rühmatreening või jõusaalis käimine. 

Füüsilise aktiivsuse kaasamine igapäevaellu, näiteks peatus varem ühistranspordi pealt maha tulemine või lifti asemel trepist kõndimine, kaitseb südamehaiguste eest palju tõenäolisemalt kui treeningklubi liikmeks olemine, vahendab Theguardian. 

Meditsiiniajakirjas Lancet avaldatud uuringus leiti, et üks kahekümnest südamehaiguse juhtumist ja üks kaheteistkümnest enneaegsest surmast oleks ennetatav suurema füüsilise aktiivsusega. Uuring võrdles 130 000 inimest 17 riigist.

Kuigi enamik suuniseid soovitab 30 minutit füüsilist aktiivsust päevas vähemalt viis päeva nädalas, mis vähendab südamehaiguste riski, siis uuringu autor ütles, et üks või kaks tundi füüsilist aktiivsust päevas oleks parem.

Enamik arvab, et nad ei suuda nii palju füüsilist aktiivsust oma päeva lisada ja pigem on stressirikas mõelda, et peaks leidma kaks tundi aega treenimiseks.

Uuring näitas, et füüsiline aktiivsus on suurim neil, kelle jaoks see on osa nende tööst. Arenevates maades on inimesed hõivatud füüsiliselt koormavate töödega, kuid saades jõukamaks, langeb ka nende aktiivsusetase.

Näiteks ostetakse põranda pühkimise asemel tolmuimeja. Kuigi uuringu tegijad ei soovita tolmuimejat maha müüja, siis tahavad viidata sellele, et võiksime oma igapäeva elu aktiivsemaks muuta, selle asemel, et loota aeg-ajalt jõusaalis või ujulas käimisele.

Kui inimesed veedavad tööl pikalt aega koosolekutel, võiks kahe-kolme inimese puhul kaaluda koosoleku pidamist hoopis jalutades. Samuti võiks mängida oma lastega, selle asemel, et istuda ja vaadata, kuidas nad mängivad.

Ka madala koormusega füüsilisest aktiivsusest on kasu ning inimesed, kes kõndisid nädalas kiire tempoga umbes 12 tundi vähendasid oma surmariski 36 protsenti.

Uuringus märgiti, et füüsiline aktiivsus on vähekulukas südamehaiguste ennetaja, kui muud ennetusmeetmed nagu puu-ja juurviljade söömine ja ravimid, võivad olla madala ja keskmise palgatasemega riikides raskemini kättesaadavad.  

Kuigi füüsiline aktiivsus vähendab madala palgatasemega riikides südamehaiguse riski, on võimalus infarkti või insuldi korral ellu jääda siiski väiksem. Seda aga ebapiisava arstiabi tõttu.

Maailma Tervishoiuorganisatsioon soovitab 18-64-aastastel täiskasvanutel teha vähemalt 150 minutit mõõduka tugevusega aeroobset tegevust nädalas ning lihaseid tugevdavaid harjutusi vähemalt kahel päeval nädalas. Kuid arvatakse, et peaaegu veerand maailma rahvastikust ei järgi neid soovitusi.

Uuringus selgus, et madalama palgatasemega rahvastikugruppides oli rohkem südamehaigusi, olenemata riigist. Uuringu autorite sõnul võiksid valitsused soodustada ja propageerida kõndimist kui ühte lihtsat ja odavat südamehaiguste ennetajat.