Arutelu koht: kas riigil oleks odavam tagada tasuta arstiabi kõigile

Inimene haiglas. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Arno Saar / Õhtuleht

Eestis on ligi 90 000 inimest, kes saavad arsti jutule vaid siis kui neil on raha oma ravi ise kinni maksta või on neil rahvakeeli öeldes surm silme ees. Nüüd analüüsib sotsiaalministeerium, kas riigil oleks odavam anda ravikindlustus kõigile.

«Meil on ravikindlustusskeemis  olulised puudused,» tunnistas töö- ja terviseminister Jevgeni  Ossinovski.  90 000 inimesel puudub ravikindlustus üldse, teist sama palju on neid, kellel see on katkendlik ehk ravikindlustus kehtib enam kui üks, aga vähem kui 12 kuud.

«Mingi hulk neist on juhutöötajaid, aga on ka neid, kes on jäänud süsteemi hammasrataste vahele, kui vahetatakse töökohta,» sõnas minister. Hiljuti näiteks oli valitsuses juttu meremeestest, kes on üheksa kuud merel ja seal on neil reederi poolt ravikindlustus, puhkuse ajal kolmeks kuuks Eestisse tulles neil seda aga pole.  

«Ravikindlustuse saamiseks lähevad nad töötukassasse, neile koostatakse tööotsimiskava, kuigi reaalset tööd nad ei otsi,» rääkis minister.

Palju väikseid erandeid

 Ravikindlustuseta on ka paljud loomeinimesed. «Kui ma kaks aastat tagasi ministriks sain, siis otsustasime loomeinimeste küsimuse ära lahendada,» rääkis minister. Lahendus leitigi, kuid see oleks juba praegu väga keeruliseks muutunud süsteemi veelgi segasemaks teinud. «Meil on tekkinud päriselus esile kerkinud probleemide lahendamiseks üle 50 erineva aluse ravikindlustuse saamiseks, millest u 20 on sellised, kus sihtrühm on alla 100 inimese,» selgitas Ossinovski, miks sotsiaalministeerium pidas mõistlikumaks veel ühe väheseid inimesi puudutava erisuse loomise asemel kaaluda süsteemi muutmist.

Eestis oli 2016. a lõpu seisuga 1 237 777 ravikindlustatut (ealnikke oli selle aasta 1. jaanuari seisuga 1 315 635 inimest.

«Vaadates laiemaid trende, tulevikutööd, kus tööõigus muutub palju paindlikumaks, siis nö hammasrataste vahele jäävate inimeste arv kasvab,» arvas minister.

Loe ka: «Haiglad hädas kindlustamata patsientide raviarvetega»

Sotsiaalministeeriumi vastav analüüs valmib järgmise aasta kevadeks ja seejärel esitatakse see valitsusele koos selgitustega, mida toob ravikindlustuse andmine kaasa nii tervishoiule kui ka riigieelarvele.

Tervishoid teeb maksuameti tööd

«Kõige suurem vastuväide on kõigile teada ja lihtne - selleks on maksulaekumised. See on põhjus, miks rahandusministeerium on  selle (muudatuse – toim) suhtes tõrges,» rääkis Ossinovski. Ta lisas, et tegu on tõsise vastuargumendiga, mida ei saa naeruvääristada.

«Ühelt  poolt võib öelda, et tervishoiusüsteem ei peaks tegema maksuameti tööd, samas jäävad inimesed meditsiinilise kindlustuseta sellepärast, et maksuamet saaks korjata kokku rohkem makse,» arutles minister. Ossinovski sõnul on ravikindlustus sotsiaalsetest hüvedest inimeste jaoks kõige olulisem. «Kui (ümbrikupalga puhul- toim) räägitakse, et hakkad tulevikus saama vähem pensioni või vanemahüvitist, siis selle peale ei mõtle keegi,» on Ossinovski veendunud.

Kui aga ravikindlustuse andmisel kõigile peaks riigile laekuma vähem sotsiaalmaksu, siis seda ei saa riik ministri kinnitusel endale lubada, kuna tervishoiu rahastamine on seotud sotsiaalmaksuga.

Ümbrikupalga tulek

 «On fakt, et sellest ajast kui Eiki Nestor (sotsiaalminister aastatel 1999–2002) seda süsteemi juurutas, on maksukogumise efektiivsus oluliselt paranenud. See tähendab nii võimekamat maksuametit kui ka  suhtumise muutumist ühiskonnas,» sõnas Ossinovski.

«Tõenäoliselt ei saa lõpuni välistada seda, et mingitel töökohtadel seal päris alumises otsas mingi optimeerimine võib jätkuda,» lisas ta.  

Ministri sõnul tuleb muudatusega  kaasnevaid tulu ja kulu hoolikalt rehkendada. «Ühelt poolt on see täiendav kulu, aga kui me suudame neid (ravikindlustuseta –toim) inimesi pidevalt meditsiinilise jälgimise all hoida, hoiame kokku selle 10 miljoni pealt, mis riigil kulub vältimatu meditsiiniabi andmiseks,» sõnas minister. Ta lisa, et kui inimene vajab vältimatut abi, siis on sellega kaasnevad kulud liiga kõrged, kuna abi pole saadud õigeaegselt ning ka ravi tulemus ei ole seetõttu hea.

«Tervishoiusüsteemi vaates on katkematu ravikindlustus väga oluline selleks, et ravi oleks järjepidev,» toonitas Ossinovski. Seni on räägitud, et ravikindlustuseta inimesed saaksid perearsti jutule ilma maksmata.  «Aga siis tekib küsimus , et kui tal on vaja eriarstiabi, mis me siis teeme,» lisas Ossinovski.

Pika vinnaga otsus

Kuna analüüsi alles tehakse, ei soovinud minister võimalikku tervishoidu puudutavat rahastamise muudatusest rääkida. Ta kinnitas, et kindlasti jääb alles haigekassa avalik-õigusliku süsteemina. «Töötavate inimeste pealt makstakse sotsiaalmaksu samamoodi edasi, aga küsimus, kuidas haigekassale kompenseeritakse nende eest, kel praegu ravikindlustust ei ole,» rääkis Ossinovski. Ta lisas, et ilmselt kõige mõistlikum lahendus on eraldada selleks raha riigieelarvest. «Kas mingi plokksummana või siis konkreetsete teenuste eest, nagu praegu makstakse ravikindlustamata inimeste vältimatu abi arvete pealt, see on tehniline küsimus,» ütles ta.

Ossinovski  sõnul ei saa senist ravikindlustussüsteemi nö «hoo pealt» muuta. «See ei ole teema, millega ma homme valitsusse lähen, see on pika vinnaga otsus ja põhimõtteline muudatus,» sõnas ta. Kindlasti ei hakka sellega tegelema praegune valitsus, vaid see jääb järgmise ülesandeks.

«Aga see on diskussioon, mida ühiskonnas ei ole peetud, kuigi on räägitud, miks üks või teine grupp on jäänud ravikindlustuseta,» sõnas ta.

Inimlik probleem

Endise sotsiaalministri, samuti SDE-sse kuuluva Eiki Nestori sõnul on lõviosal Eesti inimestel ravikindlustus olemas, sest nende eest maksab sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa tööandja, nad maksavad FIEna seda ise, on kindlustatud seaduse alusel (lapsed, pensionnärid), nende eest tasub sotsiaalmaksu riik. Vaatamata sellele jääb mingi hulk inimesi ikkagi ravikindlustuseta.

«Eelkõige on probleem inimlik, sest inimene vajab arsti, tal ei pruugi olla küllaldaselt selleks raha ja jääb arstiabita,» sõnas Nestor. Ta lisas, et samas on küsimus ka tervishoiu ökonoomikas. «Ravikindlustamata inimesed jõuavad arsti juurde pahatihti alles siis, kui häda juba väljakannatamatu,» selgitas Nestor. Nende varasem ravi oleks olnud vajalikum, inimlikum ja ka odavam.

«Pluss tung EMOsse erakorralise arstiabi järgi, kus ei tee me vahet (ega saagi ja tohigi teha), kas inimene on kindlustatud või mitte. Kas konkreetse pöördumise korral, kas  tegu on  erakorralise või korralise vajadusega, ei ole ju asi  alati kohe selge,» sõnas Nestor. Nii tekib olukord, kus ravikindlustatu läheb perearsti juurde võib olla sama tervisehädaga, millega ilma kindlustuseta inimene pöördub EMO-sse. Samas on EMOsse pöördumine oluliselt kulukam.

Tasub teada: kehtiva ravikindlustuse põhimõtted

Praegu laekub haigekassa eelarvesse iga töötava inimese brutopalgast 13% töötasust ning selle maksab ära tööandja.

Kogutud sotsiaalmaksu eest tasutakse ka nende ravi eest, kes ise hetkel kindlustusmakseid ei tee, nagu näiteks lapsed, pensionärid, kodus väikelapsi kasvatavad emad, töötud ja rasedad.

Ravikindlustusele on õigus igal Eesti alalisel elanikul, kui nende eest tasutakse sotsiaalmaksu. Lisaks tagab riik õiguse ravikindlustusele alla 19-aastastele lastele, õpilastele ja üliõpilastele, ajateenijatele, rasedatele, töötutele, lapsehoolduspuhkusel olijatele, ülalpeetavatele abikaasadele, pensionäridele, puudega inimeste hooldajatele ja haigekassaga vabatahtliku kindlustuslepingu sõlminutele.

 Maksuameti endise juhi Marek Helmi pole ta kursis sotsiaalministeeriumi plaanidega. «Saan aga öelda, et maksulaekumise paranemise taga on peamiselt maksumaksjate maksumoraali tõus ja inimeste arusaam, et maksud on vajalikud avalike teenuste, seal hulgas ravikindlustuse tagamiseks,» sõnas praegu Nortalis riigirahanduse valdkonna juhina töötav Helm. Ta lisas, et tema endiste kolleegide hea töö viimastel aastatel on aidanud maksumoraali kasvatada ning maksu- ja tolliameti inimesed suutsid hoida kõrget usaldusväärsust maksumaksjate silmis. 

Kommentaar

Haigekassa tervishoiu- ja kommunikatsiooniosakonna juht Katrin Romanenkov

Haigekassa nõukogu ei ole ravikindlustuse laiendamise küsimust arutanud.

Solidaarne ravikindlustussüsteem on Eesti tugevus, sest see toetab kõigi ühiskonnaliikmete heaolu tervikuna - kindlustatud inimeste ligipääs arstiabile ei ole sõltuv nende vanusest, terviseriskidest või sissetulekust, kõigile on võrdselt tagatud vajaminev abi. Seetõttu on hästi oluline, et võimalikult suur hulk elanikkonnast oleks ravikindlustatud. Teisalt tagavad ravikindlustuse põhimõtted ja selgelt määratletud kindlustuse saamise alused selle, et süsteemi on võimalik jätkusuutlikult majandada, sh hinnata inimeste vajadust teenuste järele, planeerida tulusid ja teenuste mahtusid.

Hetkel on erinevaid ravikindlustuse liike ning kindlustuse saamise aluseid palju ning tasub kaalumist, kas saame tulevikus kindlustuse omandamise protseduuri veelgi lihtsustada. Tähtis on tagada ravikindlustuse eelarve sellises mahus, mis võimaldab tagada inimestele kvaliteetse arstiabi lähtuvalt tema vajadustest ja võrdse ligipääsu tervishoiuteenustele ning et see kvaliteet ja ligipääs oleks solidaarselt tagatud kõigile, sh töötutele, pensionäridele, õpilastele, lapseootel naistel jt.

Toetame igati analüüse ja diskussiooni ravikindlustuse laiendamisest ja seejuures on kahtlemata oluline käsitleda ka ravikindlustuse tulubaasi küsimust arvestades, et kogu elanikkonna kindlustamine tooks haigekassale juurde ligi 78 000 potentsiaalset kindlustatut.

Tagasi üles