Igapäevased stressorid, mis vaikselt vaimset tervist hävitavad

Söömiseks võiks võtta natuke aega ja teha seda rahulikult, mitte kiirelt muu tegevuse käigus toit alla kugistada. Foto: panthermedia.net / Wavebreakmedia ltd

Stress võib välja kasvada ka väikestest asjadest, mille puhul inimene ise arugi ei saa, et midagi valesti teeb. 

CheatSheet portaal avaldab seitse levinud käitumisviisi, mis iseloomustavad väga paljusid kiire elustiili viljelejaid, ent võivad sageli olla ka stressi põhjuseks. 

Äratuskella peale ärkamine. Tundub küll loogiline viis ärkamiseks, ent tegelikult teeb äratuskell rohkem kahju kui vaid ilusate unenägude rikkumine. Nimelt lööb see rivist välja keha bioloogilise kella, mis omakorda muudab oluliselt tavapärast ööpäevarütmi. Ideaalis on inimene võimeline ise stressivabalt ärkama, kui on välja puhanud ning magamisharjumused on paigas.

Liiklusummikutes istumine. Kui iga hommik algab kiirustamisega, ent tipneb tükk aega ummikus passimisega ja tööle hilinemisega, suurendab see kahtlemata ärevust ja stressi. Nii pole haruldane, et hakkad hommikuid juba vihkama.

«Käigu pealt» söömine. Vahel pole parata, et sööma peab kiirelt autos või töölaua taga samaaegselt mõnd ülesannet täites. Nii juhtub aga see, et aju ei tunne kiiresti sisse ahmitud söögist rõõmu ega tuvasta, et kõht on täis, mis omakorda võib viia ülesöömiseni. Ideaalis võiks võtta söömiseks teatud aja ning keskendudagi ainult sellele.

Pidev telefoni näppimine. Kahjuks veedavad liiga paljud inimesed aega telefoni vaadates, seda isegi autoroolis, süües ja voodis enne uinumist. See tegevus aga häirib keskendumist muudele asjadele – kasvõi sellele, kuidas jalakäijana tänaval ringi liigud.

Pikas kassasabas seismine. Enamasti pole see inimese enda valik, et poes on pikad järjekorrad ning ostude tegemiseks peab ta mõnda aega ootama. Kui see toimub veel hetkel, mil peaksid tegelikult kiirustama, vallandub samuti ärevustunne. Seda eelkõige seepärast, et kassasabas seista on igav ning mõtted kipuvad minema uitama just negatiivsetele asjadele.

Söömine teleri vaatamise ajal. Siin joonistub välja sama muster mis kiirelt süüeski. Kuna teler ei võimalda täielikult söömisele keskenduda, ei teki ka tunnet, et kõht on täis ning sageli lõpeb see ülesöömise ja suureneva stressiga.

Teleri vaatamine enne magamaminekut. Mitte küll igaühe, kuid siiski paljude inimeste und häirib teleka-, telefoni- või arvutiekraani kunstlik valgus. Samuti panevad seal nähtud eriti põnevad või hirmsad asjad mõttelõnga kiiremini jooksma, mistõttu segavad mõlemad faktorid kvaliteetset und. Kui uinud raskesti ja uni on kehv, tundub ka hommikul ärkamine piinarikas ning nõiaring algab jälle otsast peale.