Mis põhjustab infarkti, mille tõttu lahkus elavate kirjast muusik Tom Petty?

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Panthermedia.net / Csaba Deli

Esmaspäeval suri südameinfarkti tagajärjel USA rokkmuusik Tom Petty. Paraku pole infarkti ennetamiseks teha suurt midagi peale tervisliku eluviisi harrastamise ning oma tervisenäitajate regulaarse jälgimise.

Südameinfarkt ehk südamerabandus on südamelihase pöördumatu kahjustus, mille korral osa südamelihasest muutub elutuks ja hävib, kirjutab dr Margus Viigimaa Kliinik.ee portaalis. Südameinfarkt on südame isheemiatõve raskeim vorm. Meestel esineb seda tunduvalt sagedamini kui naistel, risk haigestumiseks suureneb pärast 45. eluaastat.

Enamasti põhjustab infarkti südant toitvate pärgarterite ühe haru tugev ahenemine või umbumine ateroskleroosi, tromboseerumise või spasmi tagajärjel ning vereringluse järsk vähenemine või lakkamine kahjustatud arteri piirkonnas. Tihti areneb südameinfarkt siis, kui pärgarterite ateroskleroosile lisandub tugev füüsiline või psüühiline pingutus, näiteks negatiivne emotsioon (hirm, viha, solvumistunne) jm.

Dr Viigimaa nimetab südameinfarkti peamise tunnusena ülitugevat stenokardiat (rinnavalu), mis ei möödu vaatamata nitroglütseriini võtmisele 15 minuti jooksul. Sageli kaasneb higistamine, nõrkustunne, iiveldus, oksendamine, hingeldus, südamepekslemine ja tugev hirmutunne. Harva võib infarkt kulgeda valutult või vähese valuga. Südameinfarkti esmaseks avalduseks võib olla ka äkksurm.

Südamelihase infarkti ulatus ja asukoht sõltuvad sellest, millises pärgarteris verevool katkeb, kui suur osa südamelihasest kahjustub ja kui kiiresti saadakse arstiabi. Trombi võimalikult kiire lahustamisega saab vähendada südamelihase kahjustuse ulatust.

Kõige efektiivsemaks infarktiraviks on arsti sõnul pärgarteri laiendamine ehk dilateerimine. See seisneb sulgunud pärgarteri laiendamises spetsiaalse ballooniga, mis viiakse vajalikku kohta läbi kubemes asuva arteri. Kuna laiendusballooni kasutamise järel võib arter mõne aja möödudes uuesti aheneda, asetatakse laiendatud veresoone sisse sageli metallist tugivõrk ehk stent.

TÜ Kliinikumis ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas on võimalik südameinfarktihaigetele teha ööpäevaringselt pärgarterite laiendamist, mistõttu ägeda südameinfarkti korral viiakse inimesed nendesse haiglatesse.

Kuidas südame tervise eest hoolt kanda?

Kliinik.ee vahendab Tervise arengu instituudi nõuandeid, kuidas ennetada südamehaiguste riski.

Toitu tervislikult. Söö päevas vähemalt viis portsjonit puu- ja köögivilju ning väldi küllastunud rasvhapete liigset tarbimist (neid sisaldavad palju loomsed toiduained nagu või ja vorst, aga ka küpsetised). Vähenda soolarikaste valmistoitude ja poolfabrikaatide tarbimist.

Muuda aktiivne eluviis oma südameasjaks. Vaid 30 minutit liikumist päevas võib aidata ennetada südame- ja ajurabanduse teket.

Ütle tubakale ja alkoholile ei. Risk haigestuda südame isheemiatõppe väheneb aastaga poole võrra ning taandub aja jooksul normaalsele tasemele. Vähenda ka tarbitavate alkohoolsete jookide kogust, sest liigne alkoholitarbimine võib põhjustada vererõhu- ja kaalutõusu.

Säilita tervislik kehakaal. Kaalulangus, eriti koos soolatarbimise vähendamisega, alandab vererõhku. Kõrge vererõhk on insuldi peamine riskifaktor, mis põhjustab umbes poole kõikidest südamehaiguse- ja insuldijuhtudest.

Tea oma tervisenäitajaid. Lase tervishoiutöötajal mõõta oma vererõhu-, kolesterooli- ja glükoositaset, vöö- ja puusaümbermõõdu suhet ja kehamassiindeksit (KMI). Kui oled ennast oma üldiste terviseriskidega kurssi viinud, saad kavandada edasist tegevust oma südame tervise hoidmiseks või parandamiseks.

Loe veel:

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles