![Rase naine.](http://f12.pmo.ee/v92gwhJVhuJFsEGzicyM6_aYiE0=/1442x0/filters:focal(0x804:5476x3961):format(webp)/nginx/o/2017/10/04/7171379t1h565f.jpg)
Kuigi meditsiin areneb jõudsalt ja võimaldab muuhulgas turvalisemaid sünnitusi naistele, kes loomulikul teel sünnitada ei saa, ei pea arstid alternatiivina keisrilõiget endiselt ohutuks, et lubada seda ilma meditsiinilise näidustuseta.
Kuigi meditsiin areneb jõudsalt ja võimaldab muuhulgas turvalisemaid sünnitusi naistele, kes loomulikul teel sünnitada ei saa, ei pea arstid alternatiivina keisrilõiget endiselt ohutuks, et lubada seda ilma meditsiinilise näidustuseta.
«Keisrilõikega kaasneb hulk riske, mis ohustavad nii naist kui sündivat last. Seetõttu tehakse keisrilõige üksnes meditsiinilisel näidustusel, mitte naise enda soovil,» ütles naistearst ja Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku juhataja doktor Piret Veerus ERR uudisteportaalile.
Seega peab keisrilõige olema meditsiiniliselt väga põhjendatud ning pelgalt sünnitushirmu tõttu arstid seda kergekäeliselt ei luba. «Keisrilõike järgselt on verejooksu, põletiku ja tromboosi risk kordades suurem kui peale normaalset sünnitust,» lisas Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku juhataja dr Lee Tammemäe põhjenduseks.
Ka sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots-Vai ütles ERRile, et keisrilõige on meditsiiniline protseduur, mille vajaduse üle otsustavad arst ja patsient suhtes ning riik selle reguleerimisse kuidagi ei sekku.
Loe lugu pikemalt ERR portaalist.
Loe keisrilõikest rohkem: