Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Toidusõltuvus - rääkimata jäetud mõtete kurjajuur

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Oma emotsioone kipuvad sööma sagedamini naised. | FOTO: panthermedia.net / Andriy Popov

Toidusõltuvus saab sageli alguse emotsioonidest, mida ei taheta väljendada ning asutakse «oma tundeid sööma». Pahatihti tehakse seda üksinda, mistõttu jääb toidusõltuvus teistele märkamata.

Inimkeha vajab toitu, et üldse funktsioneerida, ent toidusõltuvus ilmne siis, kui isik tunneb, et ei suuda teatud toitudeta elada, vahendab terviseportaal MedicalNewsToday. Toidusõltuvus viitab sellele, et vajadus söögi järele muutub kompulsiivseks või kontrollimatuks. Enamasti on see käitumine seotud emotsioonidega, näiteks kurbuse, viha või stressi tundmisega. Toidud, millest tekib sõltuvus, on enamasti ebatervislikud – kartulikrõpsud, kommid, saiakesed jne.

Toidusõltuvus on sageli tihedas seoses teiste toitumishäiretega nagu buliimia või ülekaalulisus. Mõne teooria kohaselt võib sõltuvus toidust kujuneda sisuliselt samamoodi nagu sigarettidest või alkoholist. Samas ei ole seda päriselt tõendatud.

Toidu tarbimine käivitab teatud ajukeskused ning vallandab neis mõned ühendid. Mõned neist, nagu dopamiin, toimivad justkui autasuna ning annavad signaali naudingu tundmisest. Kui inimene saab seda tunnet pea ainult toidust ning tahab seda veel ja veel tunda, võib see hakata mõjuma kehakaalule. Samas leidub ligi kümnendik ka neid toidusõltlasi, kes on ala- või normaalkaalus.

Milliseid toite peetakse sõltuvusttekitavaks?

Teadlased usuvad, et rohkem mängivad rolli toidu koostisosad ehk suhkur, rasv ja tärklis. Puhas, töötlemata toit nagu näiteks brokoli või apelsin enamasti sõltuvust ei tekita. Problemaatilised valmistoidud on aga järgmised:

  • Kartulikrõpsud
  • Friikartulid
  • Kommid
  • Šokolaad
  • Küpsised/küpsetised
  • Valge sai
  • Pastaroad
  • Jäätis

Toidusõltuvuse sümptomid võivad olla nii füüsilised, emotsionaalsed kui ka sotsiaalsed. Sageli on nendeks:

  • Seletamatud isud toidu järele (isegi kui kõht on tegelikult täis)
  • Pidev ülesöömine või kompulsiivne söömine
  • Sagedased katsed ülesöömist pidurdada, mis lõpevad enamasti tulutult
  • Kontrolli kaotamine oma toidukoguste jälgimise ja söömise üle
  • Vajadus toidu järele emotsionaalsel hetkel
  • Negatiivne mõju pereelule ja sotsiaalsetele suhetele, aga ka rahakotile
  • Üksinda söömine, et vältida tähelepanu
  • Söömine füüsilise ebamugavuse või valu leevendamiseks

Pärast ülesöömist võib inimene kogeda ka negatiivseid tundeid, näiteks:

  • Häbi
  • Süütunnet
  • Ebamugavust
  • Madalamat enesehinnangut

Millal tuleks abi otsida?

Arsti või nõustaja poole võib pöörduda igaüks, kes soovib konsulteerida oma toitumise osas või tahab langetada või tõsta oma kehakaalu. Nemad saavad vajadusel inimese edasi suunata spetsialisti poole, kui isik vajaks efektiivsemat ravi kui pelgalt menüü korrigeerimine. Toidusõltuvuse ravi hõlmab nii emotsionaalsete kui ka füüsiliste tunnete lahkamist, kognitiivset käitumisteraapiat, mõnel juhul isegi meditatsiooni jm.

Kui inimene soovib ise proovida, kas suudab toidusõltuvuse oma jõududega seljatada, peaks elustiilis tegema järgmisi muutusi:

  • Asendama töödeldud ja magustatud toidud tervislike, toitainerikaste alternatiividega
  • Vältima kofeiini
  • Sööma kolm põhitoidukorda päevas
  • Jooma piisavalt vett
  • Keskenduma süües ainult toidule (mitte telekale vms) ning mäluma aeglasemalt
  • Valmistama toidud ise
  • Tegema regulaarselt trenni või vähemalt jalutama igapäevaselt
  • Magama piisavalt
  • Jätma endale aega, et isudest üle saada ja olla sealjuures kannatlik.
Tagasi üles