Mõned haigused on väga levinud ja hästi teada. Teisi aga teatakse vähem, eriti kui neil on keerukas nimetus. Mida kujutab endast Sjögreni sündroom?
Tervisenõu: kas sind piinab Sjögreni sündroom?
Vastab Riina Kallikorm kliinik.ee-s.
Sjögreni sündroom ehk kuiv sündroom on krooniline aeglaselt progresseeruv autoimmuunhaigus, mida iseloomustab välissekretsiooninäärmete, eelkõige pisara- ja süljenäärmete põletik.
Kuiva sündroomi esineb suhteliselt sageli, umbes 0,5–1 protsendil elanikkonnast. Sündroom vallandub eelkõige keskealistel naistel, kusjuures naiste ja meeste haigestumise suhe on 9:1. Haiguse põhjus on teadmata, võimalik on geneetiline eelsoodumus.
Peamine sümptom on suu limaskesta kuivus: kuiva toidu neelamise raskus, võimetus kestvalt rääkida, hääle kähedus, põletustunne suus, hammaste kiirenenud lagunemine ja igemepõletik, sest normaalne süljeeritus on häiritud.
Kõrvasüljenäärmed ja teised suured süljenäärmed võivad suureneda, mistõttu põsed muutuvad laiemaks. Pisaranäärmete kahjustusest tulenevalt eritub vähem pisaravedelikku ning tekib kuiv silma sarvkesta-sidekesta põletik: kuivus ja kipitus silmades, võõrkehatunne silmalaugude all. Esineb valguskartust, silmade punetust, sügelust ja väsimist.
Haigust diagnoosivad ja ravivad reumatoloogid. Ravi on pikaajaline, kuid Sjögreni sündroomi pole võimalik täielikult välja ravida.
Loe ka teisi tervisenõu lugusid: