Paanikahooge on kogenud enamik inimesi olukorras, kus tuntakse tugevat ärevust, ent puudub reaalne oht. Rahuneda aitab õige, tasakaalukas hingamistehnika.
See 12 sekundi trikk aitab paanikahoos rahuneda
Paanikahoog võib tekkida üsna järsku ja just pingelisel perioodil, kirjutab Reader’s Digest. Isegi kui oled kursis paanikahoo sümptomitega ja tead, et peaksid rahunema, ei pruugi sel hetkel ratsionaalne mõtlemine toimida ning kontrolli oma keha ja mõtete üle saavutada on raske.
Kui isegi püüad häid mõtteid mõelda, siis üldjuhul ärevus ja suur hirm varjutavad need. Süda hakkab kloppima, hingamine muutub justkui raskeks, peab võib hakata ringi käima ja käed värisema. Mida sel hetkel teha?
Kontrolli iseenda üle saab saavutada hingamistehnikaga, mida välja öelda on küll lihtne, ent seda tasub kindlasti meeles pidada ja proovida. See aitab keskenduda, võtta kontroll oma mõtete ja emotsioonide üle ning stressiga toime tulla.
Tee nii:
- Hinga aeglaselt nina kaudu sisse ja loe samal ajal neljani
- Hoia hinge kinni, lugedes samal ajal neljani
- Hinga aeglaselt suu kaudu välja ja loe samal ajal neljani
- Hoia neli sekundit hinge kinni
- Korda sama 3-5 korda ning kujuta seda tehes numbrid endale silmade ette
Seda hingamisharjutust võib kasutada ka mistahes stressirohkes olukorras või ka lihtsalt oma mõtete korrastamiseks ja hetkeks aja maha võtmiseks.
Millal saab paanikahoogudest paanikahäire?
Psühhoterapeut Katri-Evelin Kalaus kirjutab Kliinik.ee portaalis, et paanikahäire diagnoosimiseks peab kuu või enama aja jooksul olema esinenud vähemalt üks paanikahoog, millega kaasneb püsiv hirm hoogude kordumise ees, muretsemine hoo tagajärgede pärast (ärevuse kehaliste sümptomite väärtõlgendamine) ning paanikahoo tagajärjel tekkinud käitumise muutus (vältimine või turvalisuskäitumised).
Hood ei tohi olla põhjustatud ainete või ravimite tarvitamisest, üldisest meditsiinilisest seisundist. Sageli esineb paanikahäire aga koos muu psüühika- või käitumishäirega.
Rahvusvahelistes ravijuhistes soovitatakse esimese ravivalikuna paanikahäire korral kognitiiv-käitumisteraapiat. Raskemate seisundite korral võidakse lühiajaliselt ravi alguses kasutada ka rahusteid.