Diabeetik: «Ma ei tea, kas sa ikka võid seda süüa...?»

Levib müüt, et diabeetik ei tohi magusat süüa. Foto: Panthermedia.net / j sierpniowka

Sellest ajast peale, kui ma 9aastasena I tüüpi diabeeti haigestusin, on seda ikka ja jälle ette tulnud, et inimesed kõheldes niimoodi ütlevad. Mõistan seda muret: diabeediga käib kaasas palju müüte, eriti seoses keelatud toiduainetega.

Üks kindlalt püsiv müüt on, et (I tüüpi) diabeetik ei tohi süüa magusat, kirjutab Heidi Saar Terviseuudistes. Ta on ju haige, muidugi peab talle midagi keelatud olema ja loomulikult on selleks suhkur. Iseenesest on armas, et teine niimoodi muretseb, aga pean tunnistama, et see keelatud toiduainete mainimine on alati tekitanud ebamugavust.

I tüüpi diabeet ei ole toidutalumatus

Oleks ju väga tore, kui vaid suhkrut sisaldavate toiduainete vältimine muudaks I tüüpi diabeetiku elukvaliteeti ja hoiaks tervise korras. Tegelikult on asjad palju keerulisemad ja ühtlasi unustatakse tänapäeval minu hinnangul erivajadusi liigagi tähtsustavas keskkonnas ära, et diabeet ei ole toidutalumatus ning vaid suhkru vältimine ei muuda üldse olukorda.

Tuletagem meelde, et I tüüpi diabeedi tingib see, et on hävinud kõhunäärmes insuliini tootvad beetarakud ning organism on ilma elutähtsast hormoonist – insuliinist. Lisaks suhkru ainevahetusele reguleerib insuliin aga ka rasva- ja valguainevahetust. Ilma insuliinita ei saa rakud toidust sisalduvat energiat kätte, keha ainevahetus häirub oluliselt, organid ei saa normaalselt töötada ning inimene kustub, kui ei manusta insuliini kas süstides või pumba abil.

Keha jääb süsivesikutenälga ja satub potentsiaalselt eluohtlikku seisundisse - organism nimelt ei saa ilma insuliinita hakkama. Kui aga insuliin on olemas tänu manustamisele, siis ei ole ühtegi otseselt keelatud toiduainet, sest sel juhul imiteeritakse kõhunäärme tööd manuaalselt, ehk siis ollakse käsitsijuhtimisel.

Pead teadma, mis on toidu sees

Niisiis on kõik lubatud, aga täpselt nii, nagu I tüüpi diabeetik ise otsustab. Esmajoones on vaja teada, millest tema toit koosneb. Absoluutselt kõige tähtsam on jälgida süsivesikusisaldust, aga vähem tähtis ei ole ka rasva ja valgu protsent ning sinna juurde veel taust - kas sa oled liikunud või plaanid seda teha, kas sul on pingeline periood või puhkus, kas oled haige või hoopis paranemas jne. Ning seda iga viimase kui ampsu puhul. Keeruline? Nii ja naa.

Eks iga inimene peab teadma oma toidu koostist, et mitte endale valede valikutega liiga teha. Diabeetikul tekitab valiku ja käitumise (ehk insuliinikoguse) vale suhe lihtsalt väga kiiresti kas liiga kõrgest või madalast veresuhkrust (veresuhkru tase muutub pidevalt ja I tüüpi diabeetikul isegi minutitega) halva enesetunde.

Kui aga oled harjutanud eri toitude ja toiduainete mõju ning koosmõju, siis kujuneb teadmine ja oskus enam-vähem ära arvata, palju insuliini süstida ja mida enesetundelt oodata.

Suhkur on toiduaine nagu iga teine. I tüüpi diabeedi aspektist ei mängi mingit rolli, kas see on rafineeritud või pruun, kas tegemist on hoopis agaavi- või muu siirupiga – kõik need tooted on ühtemoodi kiiretoimeline süsivesik ja nende mõju ühesugune. Vahet tuleb teha liht- ja liitsüsivesikutel, et teada, kui kiiresti saabub nende mõju.

Minu kogemuse järgi on ülimalt kiiretoimelisel insuliinil kergem hakkama saada isegi rafineeritud suhkru ja selle teisenditega kui liitsüsivesikutega, mis on näiteks tatras, rukki- ja odrajahus, kaeras ja kaeratoodetes jne. Mitte et viimaseid sööma ei peaks, aga tuleb arvestama, et liitsüsivesikud imenduvad hiljem.

Siit jõuame ka toidu tervislikkuse juurde. I tüüpi diabeetiku jaoks on tervislik toit, millega on lihtsam veresuhkru taset tasakaalus hoida, st kergem arvestada ja kergem reageerida.

Niisiis on abiks taldrikureegel, kus valdava osa moodustavad köögiviljad – neid saab valmistada väga huvitaval moel ja eriti veab, kui meeldibki niimoodi toituda.

Loe täismahus Terviseuudistest.