Kui palju D-vitamiini inimene vajab?

D-vitamiini saab näiteks kalast. Foto: SCANPIX

Kuigi päikesepaiste vitamiiniga annab ka liialdada, kimbutab Eesti inimesi sageli pigem D-vitamiini nappus.

Selle vitamiini puudusest annavad Ida-Tallinna keskhaigla kesklabori bioanalüütilise töö koordineerija Kaja Osi sõnul märku väsimuse tunnused: jõuetus, lihaste nõrkus ja kurnatus.

Lisaks võib esineda raskustunne jalgades, valu luudes, sagedased infektsioonhaigused ja depressioon. «Reeglina tähendab see, et D-vitamiini on organismis tunduvalt vähem kui normaalseks peetakse,» lausus Osi.

Tema sõnul saab D-vitamiini puuduse selgeks teha vereanalüüsiga ning kui tulemus on suurem kui 75 nmol/L, ei ole muretsemiseks erilist põhjust. Muret peaks tundma aga siis, kui tulemus on väiksem kui 50 nmol/L.

Millistest toitudest saab D-vitamiini?

Vitamiini D päevane vajadus täiskasvanutel on 10 mikrogrammi ja eakatel 20 mikrogrammi. Parimad d-vitamiini sisaldavad toidud on kala, maks ja (rikastatud) piimatooted, samuti leidub seda ka mõningal määral munades ja lihas, rääkis Tervise Arengu Instituudi projektijuht, toitumisnõustaja Kristin Salupuu.

Päevane kogus 10µg D vitamiini leidub:

ligikaudu 20 grammis tursamaksas

ligikaudu 45 grammis kuumtöödeldud lõhes või räimes;

ligikaudu 110 grammis kuumtöödeldud kohas;

ligikaudu 1 liitris rikastatud maitsestamata jogurtis

«See muidugi ei tähenda, et iga päev peaks sööma vähemalt 20 grammi tursamaksa, 45 grammi kuumtöödeldud lõhet või liitri jogurtit,» lausus Salupuu. Toituma peaks mitmekesiselt, tehes valikuid nii toidugruppide vahel kui ka sees.

D-vitamiini leidub Salupuu sõnul looduslikult vaid loomses toidus. Veganitele soovitab ta D-vitamiini allikana toidulisandeid ja vitamiiniga rikastatud taimse päritoluga jooke.

Miks organismile D-vitamiini vaja on?’

Osi sõnul reguleerib D-vitamiin kaltsiumi ja fosfori imendumist peensoolest ning nende ainete talletumist luudes ja hammastes. D-vitamiin hoiab korras närvid, naha, südame ja lihased, toetab organismi immuunsüsteemi ja aitab veresuhkrul püsida õigel tasemel.

Samuti reguleerib see vähirakkude tekkimist, mõjutab raskete haiguste, nagu polüskleroos, autoimmuunhaigused, teket ja kulgu ning võimaldab verel hüübida. «Seega võib öelda, et D-vitamiin on äärmiselt vajalik vitamiin, mis mõjutab organismi nohust kuni vähkkasvajateni,» lausus Osi.

Kui D-vitamiini on kehas liiga vähe, võib D-vitamiini teemal doktoritöö kirjutanud Mart Kulli sõnul kujuneda välja osteoporoos ehk luukoe hõrenemine, suureneb mõnede vähkkasvajate tekkerisk ja lastel võib häiruda luustiku areng.

Osi sõnul võivad D-vitamiini omandamist võivad häirida meditsiinilised põhjused: imendumishäired peensooles, ülekaalulisus, vanus, liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, ravimite pikaajaline tarvitamine, maovähendusoperatsioon.

D-vitamiini preparaatidega liialdamine võib aga põhjustada näiteks neeruhädasid, seetõttu oleks krooniliste tervisehädadega inimestel kasulik enne nende võtmist konsulteerida arstiga.

Tervise Arengu Instituudi andmetel on D-vitamiini maksimaalne ühekordne ohutu kogus toidust ja toidulisanditest kokku päeva kohta on 100 mikrogrammi ehk 4000 toimeühikut