Õnnetuse järel ajukahjustuse saanud Jürgen vajab annetajate abi

Jürgen tahaks jälle väga liikuda. Foto: Erakogu

Varem aktiivne spordi- ja muusikahuviline Jürgen kaotas õnnetuse järel võime kõnelda ja kõndida ning vajab nüüd heade inimeste abi, et taas liikuma hakata.

Mis juhtus?

Jürgen oli just lõpetanud 2. klassi Nissi Põhikoolis, kui ta 29. juunil 2016 tiigis sõpradega torudel mängides vee alla kukkus, kirjutatakse Jürgeni toetuseks loodud sotsiaalmeedia üleskutses. Ta küll päästeti, kuid vee all oldud minutid olid liiga pikad ja poiss sai ajukahjustuse.

Pärast õnnetust oli Jürgen 2,5 kuud koomas. Seni aktiivne kergejõustiklane, jalgpallifänn ja viiulimängija on nüüdseks voodisse aheldatud. Ta on kaotanud kõnevõime, jäsemed on jäikunud ja lihased lamamisest kärbunud.

Jürgen enne õnnetust viiulit mängimas. Foto: Erakogu

Aga tema soov elada ja liikuda on väga suur. Nii on ta taastunud suurte edusammudega. Täna on seda veel vara öelda, aga teda ravivad spetsialistid näevad Jürgeni tahet ja pere usub, et see laps võib liikuma ja käima hakata.

Kuidas poisil läheb?

Jürgen naeratab temaga suhtlemise peale, vahepeal isegi naerab laginal ning reageerib oma nimele. Samas krimpsutab kulmu ebameeldivuse peale ja nutab, kui on valus. See annab märku tema teadvelolekust. Jürgen sööb gastrostoomi ehk kõhtu paigaldatud toru abil 5 korda päevas blendrist läbi lastud toitu ja õpib praegu neelama.

Järelevalve all saab ta Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses juba veidi ka tahkemat toitu, aga ema-isa kodus ei julge seda veel anda, kartes, et äkki ta ei neela ja nad võivad poja lämmatada.

Viimasest Haapsalus käigust saati tõstab ta juba pead, teda puusadest keerates tõstab ta ise käed järele. Isa treeningsõprade abil kingitud spetsiaalse bussiga käib Jürgen oma ratastoolis Raikküla koolis hooldusõppe klassis, kuulab hea meelega lastelaulude plaate, naudib mullivanni. Tema silmad lähevad elevile, kui külla tulevad vanemad õed või ema-isa räägivad, et minnakse autoga sõitma.

Jürgeni ema tuli pärast õnnetust töölt ära ja saab nüüd hooldusõe palka 56 eurot kuus. Isa läks pärast õnnetust tööle sugulase juurde, kes võimaldab käia tööl paindlikult, et pere saaks Jürgeniga hoolduskoolis, Pärnus arstil ja Haapsalus teraapias käia.

Jürgen sai see nädal jalgadele ortoosid, tal on valus ja tõrgub, aga ema püüab nendega jalalabasid õigesse asendisse tagasi painutada. Järgmise sammuna vajab ta seismislauda, et vaikselt harjutada oma organismi taas vertikaalses asendis olema. Tema kasv ei ole peatunud, seega on praegune ratastool talle juba väikseks jäämas. Tema emal on raskusi kasvava poja pesemisega kitsa duši all ja lihaste hoolduseks soovitatakse massaaživanni, mida kahjuks pole perel võimalik soetada.

Jürgenile mõjub tegutsemine hästi. Foto: Erakogu

Kuidas Jürgenit aidata?

Jürgenil oleks tarvis laiade varrukate ja lukuga kampsunit, kust tema käed mahuksid läbi, siis oleks tal talvel soojem.

Poisi ravi kiireneks oluliselt, kui oleks füsioterapeut, kes oleks nõus heast tahtest käima Jürgeni kodus (umbes 50 kilomeetrit Tallinnast) temaga tegelemas või oleks raha, et füsioterapeudile selle eest maksta. Praegu on Jürgenil tänu kodukandi inimeste annetusele võimalik käia jaanuari lõpuni ultraheliteraapias.

Lisaks rahalisele toetusele, millega pere saab soetada Jürgenile seisulaua, ratastooli ja massaaživanni, meeldivad talle:

• jalanõude asemel sussid, millel oleks nt lambanahast vm tald;
• laste muusikaplaadid (olemas «Rong see sõitis...», «Eesti kullafondi laste laulud», «Hea tuju laulud», «Onu Remuse jutud»);
• lasteraamatud, mida pere saaks talle ette lugeda;
• liikumispedaalid liigutamiseks, mis annavad tema ajule impulsi tegutsemisvajaduseks;
• spetsiaalne suuvesi Schülke+ Octenidol, mida ta tohib ka neelata (tema hambaid praegu veel pesta ei saa);
• köögikapp Jürgeni spetsiaaltoitude hoiustamiseks;
• käsitolmuimeja;
• pesukuivati  (ema peseb iga päev pesu)
• poisteriideid pikkusele 150 sentimeetrit. Nende seas kampsunid ja üleriided, mis peaksid olema lukuga. Võib mõelda ka suuremate riiete peale, sest tegu on ju kasvava lapsega.

Söök aitab lapsel kasvada. Toidud, mille peale Jürgenil läheb silm särama:

• erinevad pudrud – neid ta ootab, kui hommikuti oma ringutused ära teeb;
• laste purgitoite, kuhu ema blenderdatud liha lisab;
• külmutatud juurviljad
• erinevad soojad teed (eelkõige annab pere kummeli- või fenkoliteed, et tema seedimist toetada)

Üleskutse korraldaja sõnul on Jürgenile annetuste kogumine läinud niivõrd suureks, et tekkis ka kõrvalkogumine Raikküla koolis, mille hooldusklassis Jürgen käib. Sealgi kogutakse talle asju, näiteks värvipliiatseid ja kõnnitugesid tegevusteraapia jaoks.

Poisi vanemad avasid talle annetuste kogumiseks konto:

Jürgen Simovart EE332200221059694712