/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/15/7407775t1h0287.jpg)
Väga suure osa oma elust veedame magades ning uni on hindamatu väärtusega tervise ja värske vaimu jaoks. Tänu nutiseadmetele saab nüüd igaüks ise oma und analüüsida. Unearst annab nõu, mida seejuures silmas pidada.
Unearst avaldab hea une tunnused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Regionaalhaigla kopsuarst, unemeditsiini ekspert ning Confido Erameditsiinikeskuse kopsu- ja unearst Erve Sõõru on kasutanud oma une jälgimiseks erinevaid võimalusi, kirjutab ajakiri Sport. «Varem kasutasin äppi, mis jälgis mu uneaegseid liigutusi ja heli, viimasel ajal olen aga kasutanud nutispordikella ehk aktiivsusmonitori, mis annab infot kõigi mu ööpäevaste tegevuste kohta. Une uurimiseks jätan seadme ööseks randmele ja saan infot oma uneaja, magamamineku ja ärkamise aja ning une kvaliteedi kohta. Kellaga saan oma tervist teadlikult juhtida. Kui koorman ennast päeval piisavalt, on ka une kvaliteet parem. Seni ei ole ma kellalt passiivsuse templit saanud,» ütleb Sõõru.
Teadlikkus on hea
Üha sagedamini näitavad ka dr Sõõru patsiendid vastuvõtul oma une monitoorimise tulemusi randmel olevalt monitorilt või telefonist. «See on hea, kui inimesed oma tervisesse teadlikult suhtuvad. Näiteks norskamisega kaasneva uneapnoe korral ei pruugi inimene endal uneprobleemi kahtlustada. Uneanalüüsist saadav informatsioon aitab kallist unediagnostikat paremini juhtida. Pikaajalise uneravi läbiviimisel olen patsientidel soovitanud kasutada oma monitore ja selle andmeid ravieelsete salvestustega võrrelda.»
Doktor Sõõru arvab, et une jälgimisest on kasu kõigil, kes soovivad oma tervist ja enesetunnet paremaks muuta. Kui magamise ja unega on probleeme, saab esmase ülevaate nutirakendustest, kuna programmid on laia haardega. Näiteks saab infot unevõla kohta seoses reisimise või n-ö siniste esmaspäevadega, mille alusel teadlikult uneaega juhtida. «Norskamine on enamasti kaasmagajale teada, kuid selle varju võib jääda norskaja ja kaasmagaja kehv unekvaliteet. Eestis tehtud uuringute kohaselt magab 37 protsenti uneuuringutele tulnud norskamise kaebusega inimestest eraldi tubades, kui vähemalt ühel on leitud raske uneapnoe.»
Teekond kvaliteetse uneni
Unearsti sõnul on hea une tunnus uinumine vähemalt 20 minuti jooksul ja 6,5–9-tunnine uneaeg. Voodisolekuajast peaks vähemalt 80 protsenti olema rahulikku und ja hommikul ärgates värske tunne. «Unehäiret võime kahtlustada, kui uinumisele kulub kauem aega, uni on rahutu ja korduvate ärkamistega. Samuti kui uneaeg varieerub üle kolme tunni, nädalavahetustel magatakse oluliselt kauem või ei tunta end hommikul ärgates puhanuna.»
Und monitoorides jälgitakse uneharjumusi teadlikult ja korrigeeritakse, kui midagi on vajaka. Dr Sõõru soovitab kõigil oma kehakaal normis hoida ja kui see on üle normi, hakata tervisega tegelema, näiteks korrigeerida aktiivsusmonitoriga füüsilist koormust ja uneaega.Nutiseadmed soovitab doktor aga vähemalt tund enne magama minekut ära panna, kuna organism vajab une ettevalmistamiseks rahulikku aega.