:format(webp)/nginx/o/2017/12/21/7427467t1hb6fa.jpg)
Esimesel eluaastal kulub lapsel koguni 30 protsenti toiduga saadud energiast kasvamisele. Seetõttu on väga oluline märgata tõrkeid, mis võivad esineda imiku toitmisel, teada, milline on lapse tavapärane kasvutempo, ja tunda ära võimalikele haigusseisunditele viitavad märgid, rõhutab Randvere Perearstikeskuse perearst Kati Paal.
Enamik lapsi kaotab esimesel elunädalal 7–8 protsenti oma sünnikaalust, sünnikaal peaks olema taastunud hiljemalt 2 nädala vanuselt, kirjutab kliinik.ee. Kui see nii ei ole, siis on enamasti põhjus vale imetamistehnika ja/või harv imetamine- mõlemal juhul saab olukorda parandada. Laps kosub piisavalt, kui võtab kaalus juurde vähemalt 500 grammi kuus või 120-150 grammi nädalas.
Kui laps vaatamata sagedasele imetamisele piisavalt ei kosu ning pole tuvastatud muud põhjust peale saadava piima vähesuse, tuleb talle pakkuda lisatoitu, mis enne lapse 4-kuuseks saamist on imikutele mõeldud piimasegu. Kuni laps saab veel ka rinda, tuleks alati pakkuda enne rinda ja siis rinnapiimaasendajat lisaks.
Vähemalt esialgu võiks piimasegu soovitada anda tassist või lusikast, vastasel korral harjub laps vale imemisvõttega. Kui rinnapiimaasendaja kogus on juba suur, tuleb muidugi appi võtta lutipudel. Rinnapiimaasendaja pakkumine on vajalik ka juhtudel, kus imetamine on vastunäidustatud emal esineva haiguse või saadava ravi tõttu.
Esimestel elukuudel imikuid vaevavate gaasivalude puhul võib soovitada lapsele juurde anda probiootikume või katsetada piimasegu, millele on lisatud probiootikume. Samuti võib leevendust saada gaasiravimitest (simetikoonitilgad).
Umbes kolmandikul imikutest esineb esimestel elukuudel rohkem või vähem toidu tagasiheidet. Kui laps võtab kaalus kenasti juurde, siis pole oksetlemine probleemiks. Mure leeveneb, kui laps hakkab olema rohkem püstises asendis ja saama tahket toitu, mis püsib kauem maos. Rasketel juhtudel, kus toidu tagasiheide on väga tugev ja lapse kaal kannatab, võib soovitada piimasegu saavale imikule paksenevat, tavapärasest rohkem kaseiini sisaldavat piimasegu. Jaanileivapuujahu sisaldav paksenev piimasegu püsib kauem maos ja toit ei liigu nii kergesti söögitorusse tagasi. Kui laps hakkab kasvades lisaks saama tahket toitu, võib taas kasutusele võtta tavalise piimasegu.
Kui ainult rinnapiima saava lapse väljaheide on pehme, kollane või sinepikarva ning lapsed võivad kakada väga erinevalt –pärast iga söögikorda või hoopis vaid korra 7–10 päeva tagant –, siis lisatoitu saava lapse väljaheide muutub tahkemaks ja laps hakkab soolt tühjendama enamasti 3 korda päevas kuni 3 korda nädalas. Kui lapse sooletalitlus muutub sagedasemaks ja varasemalt vormitud väljaheide muutub vedelamaks, võib selle põhjuseks olla mõni mittesobiv toiduaine, mille elimineerimisel kaebus taandub, samuti võib kõhulahtisus olla põhjustatud ka mõnest infektsioonhaigusest. Kui kaebus paari nädalaga ei möödu ning kaasnevad oksendamine, palavik, halb kaaluiive, nahalööve vms, on vajalikud edasised uuringud.
Kõhukinnisusega on tegu siis, kui imiku väljaheide on kõva, väljub raskusega, põhjustades lapsele valu, ja laps kakab alla 3 korra nädalas. Kõige sagedamini on põhjus vähene vedelikukogus ning toidu vähene kiudainetesisaldus. Pea alati on abi väikestest muutustest lapse toitmisel. Vanemad võiksid lapsele pakkuda seedimist soodustavat teraviljaputru, pirni-, ploomi- või õunapüreed, samuti peaks laps jooma päeva jooksul piisavas koguses vedelikku, parim on pakkuda toidukordade vahel puhast vett. Kui kaebus paari nädalaga ei leevendu, laps on isutu, kahvatu ja vaevas, peaks arstiga nõu pidama, kuna mõnikord võib lisaks menüümuutusele olla vaja ka ravimeid ning vahel harva võib kõhukinnisuse taga olla ka soole väärareng.
Loe teiste probleemide, näiteks allergia, rauavaegusaneemia ja tsöliaakia, kohta kliinik.ee-st.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)