Sportimine ja äkksurm - kes on ohustatud?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Suusatajad. Pilt on illustratiivne.

FOTO: panthermedia.net / Wieslaw Jarek

Südamearst dr Kaido Hanni sõnul esineb äkksurma sportimise ajal väga harva, mistõttu on sportimisest tulenev tervislik kasu suurem kui risk. Siiski peaksid riskirühma kuuluvad sportlased regulaarselt tervisekontrollis käima.

Koormusega seotud kardinaalne äkksurm on seletamatu, muidu teadaolevalt tervel inimesel kas koormuse ajal või kuni tund pärast füüsilist koormust tekkinud südame seiskumine, mis on toimunud tunnistajate juuresolekul, kirjutab regionaalhaigla kardioloog dr Kaido Hanni PERHi blogis.

Äkksurma esineb harva (1:100 000 - 1:300 000 juhtu) ning 80-85 protsendil on see seotud südame-veresoonkonna haigustega. Üle 40-aastastel on valdavaks põhjuseks koronaarhaigus ehk südame isheemiline haigus ja alla 40-aastastel enamasti pärilikud arütmogeensed südamehaigused (kardiomüopaatiad ja ioonkanali haigused).

Kellel on suurem risk?

Sportimisel on kaks olulist viisi, esimene on regulaartreening ja teine kestvussport. Ka mõõduka koormuse korral saab kardioloogi kinnitusel enda tervist edendada – näiteks regulaartreening viis korda nädalas 30 minutit korraga annab positiivse tulemuse südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel. Kestvusspordi puhul on treeningute eesmärgiks jõuda rohkem, kiiremini ja kauem, mis on teataval määral riskantne eelkõige neile sportlastele, kel on juba eelsoodumus tervisehäire tekkeks.

Kõrge riski all olevateks sportlasteks loetakse :

  • Mehi
  • 40+ vanuses inimesi
  • Kardiaalset lisariski (kõrge vererõhk, suitsetamine)
  • Varasemat madalat treenitust
  • Intensiivset treenimist madala treenitusega
  • Kahjulikke keskkonnafaktoreid.

Tunnustatud südamearst dr Margus Viigimaa tunnistas, et mehi, sealhulgas tippsportlasi, tabab äkksurm tunduvalt sagedamini kui naisi. «Mehed on kompromissitumad ja võimalik, et mehe süda on kriitilistes olukordades vähem kaitstud kui naisel,» tõdes ta.

Enne sportimisega alustamist peaksid mehed tulema kardioloogi vastuvõtule enne 35. eluaastat ning naised enne 45. eluaastat. Tervisekontrolli vajavad kindlasti riskigruppi kuuluvad inimesed. 

Südamehaiguste kõrgenenud riskile võivad viidata rütmihäired, teadvuse kaotamise hood, äkksurma esinemine perekonnas. Kui on alust kahtlustada südamehaigust, tuleks kindlasti enne sportimisega alustamist läbida põhjalikud meditsiinilised uuringud. Dr Hanni sõnul tehakse tavaliselt EKG ning kui see näitab kõrvalekaldeid, siis uuritakse südant täpsustavate piltdiagnostiliste meetodite abil (näiteks ehhokardiograafia ja MRI).

Dr Viigimaa hoiatas, et sporti tegeval mehel ei tohi olla rindkeres mingisuguseid valusid. Kui valu tekib, on see ülimalt ohtlik, vajalik on kohene arstiabi. Tuleb kohe koormus maha võtta ja mitte viljeleda võistlus­sporti. Õpetlik moment on tema sõnul see, et muutused veresoontes võivad tekkida väga varases eas ja areneda elu jooksul.

«Ei saa välistada, et juba 30-aastasel tekib südame-isheemiatõbi ja selle tagajärjel infarkt. Me peame enesest hoolima ja kindlasti arsti poole pöörduma, kui on häirivad sümptomid,» paneb Viigimaa südamele.

Head reeglid sportimiseks:

  • Lähen arsti juurde, kui tunnen end sportimisel halvasti.
  • Teen soojendust ja lõdvestan ennast korralikult iga sportimise ajal.
  • Ei unusta vee joomist sportimise ajal.
  • Halva enesetunde foonil intensiivselt ei spordi.
  • Ei suitseta vähemalt kaks tundi enne ja kaks tundi pärast sportimist.
  • Ei tarvita ühtegi ebaseaduslikku ravimit.
  • Ei spordi haigena.

Trikid enesekontrolliks struktuurse südamehaiguse puhul:

  • Kaebuste ilmnemisel lõpetan koormuse.
  • Saan veel terve lause välja öelda.
  • Mul on soe, higistan kergelt.
  • Pulss on «treeningpiirides».
  • Haigena ei spordi.
Tagasi üles