Kas rahustava toimega taimsed toidulisandid on alati ohutud?

Ravimid. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Leung Cho Pan/Panthermedia/Scanpix

Rahustavate ja und soodustavate preparaatide rohkus apteegis võtab silme eest kirjuks ning vähem informeeritud ostja vajab selle valimisel kindlasti apteekri abi, et välistada võimalik oht tervisele. 

Kui tegemist on tõsise, ekstreemsete sümptomitega kriisiolukorraga (lein, suitsiidimõtete või luululiste mõtetega meeleoluhäired, täielik unetus jm), siis peaks inimene pöörduma kiiremas korras psühhiaatrile, kirjutab Hea Une Keskuse neuroloog Katrin Põld ajakirjas Apteeker. Perearstivisiidist võiks alustada juhul, kui selgub, et kaebus pole nii kriitiline, kuid on kestnud pikemat aega, näiteks üle kolme kuu. 

Rahustavad käsimüügipreparaadid ja toidulisandid sobivad seega pigem mõõduka ja ootuspärase pinge ennetuseks ja leevendamiseks – näiteks eksamistress, lennuärevus, reisimisega seotud unehäired jm kohanemisega seotud lühiajalised probleemid. 

Erista uinutavaid ja rahustavaid preparaate

Komponendid, mida kasutatakse rahustavates ja und soodustavates preparaatides, on enamasti vitamiinid, mineraalid, taimsed ekstraktid ning eeterlikud õlid, aga samuti aminohapete derivaadid (gamma-aminovõihape, trüptofaan), rasvhapped ja kiudained.

Rahustava toimega taimsed terapeutikumid on eelkõige meliss, palderjan, humal, kannatuslill, veiste-südamerohi, piparmünt ning lavendel. Stressi ja kerge meeleolulanguse puhul kasutatakse ka naistepuna, safranit, lagritsajuurt ja kavapipart. 

Palderjan on ilmselt enim tuntud nõrga kuni mõõduka toimega taimne anksiolüütikum. Rahvameditsiinis on palderjanijuurt kasutatud uinutava, rahustava ja isegi krambivastase vahendina tõenäoliselt aastasadu. Euroopa Ravimiameti seisukoht on, et kuigi kliinilised uuringud ei ole veenvalt tõestanud palderjani raviomadusi, on selle kasutamine rahustavatel eesmärkidel tõenäoliselt ohutu. Siiski soovitatakse vältida palderjani kasutamist koos retseptirahustite või alkoholiga.

Veiste-südamerohi on samuti populaarne ärevusevastane taimne terapeutikum. Selle kasutus on end õigustanud juhtudel, kus stressi sümptomaatikas on esiplaanil ärevuse füüsilised nähud, näiteks südamekloppimine, pisted rinnus jms. Kuna see aeglustab südamerütmi ja langetades vererõhku, võib sel olla koostoimeid teiste negatiivse kronotroopse toimega ravimitega (digoksiin, beetablokaatorid jms). 

Meliss on lõõgastava toimega.

FOTO: Scanpix

Melissi toime on tugevuselt võrreldav palderjani ja veiste-südamerohu omaga. Meliss sisaldab üle saja keemilise ühendi, sealhulgas tsitraali, tsitronellaali ja geraniooli, mille abil tekibki rahustav toime kesknärvisüsteemile. 

Und soodustavatest käsimüügipreparaatidest on kindlasti tõhusaim, kuid Eestis suhteliselt vähe kasutatav melatoniin. Tegemist on küll füsioloogilise toimega, kuid mitte loodusliku terapeutikumiga. Sünteetiline melatoniin on identne inimese käbikehas toodetava pimedusehormooni melatoniiniga. 

Melatoniini puuduseks on lühike toimeaeg, mistõttu on unehäirete puhul kasutamiseks mõeldud pikatoimeline melatoniinipreparaat, mis on retseptiravim. Melatoniini eeliseks on selle soodne kõrval- ja koostoimete profiil ning peaaegu olematu sõltuvuse potentsiaal. 

Küsi enne ostu nõu

Rahustava ja und soodustava toimega käsimüügiterapeutikumid on abiks stressirohkel eluperioodil. Kindlasti ei asenda toidulisandid aga arsti nõuannet, rahusteid ega antidepressante. 

Kõik looduslikku päritolu käsimüügipreparaadid vajavad ideaalis nii kliendi kui ka apteekri kriitilist analüüsi vajalikkuse, potentsiaalsete terviseriskide (koos- ja kõrvaltoimed) ja tõhususe kontekstis.

Loe pikemalt Apteekrist

Populaarne