Kuidas õnnestus Hawkingil sama haiguse põdejatest kümnendeid kauem elada?

Stephen Hawking

FOTO: Philip Toscano/PA Wire/PA Images/Scanpix

Eile teatas perekond tunnustatud füüsiku Stephen Hawkingi surmast. Mees elas 76-aastaseks. Ta elas kümneid aastaid kauem kui enamik amüotroofse lateraalskleroosi (ALS) ehk Lou Gehrigi tõve diagnoosiga inimesi. 

Hawkingil diagnoositi progresseeruv ja degeneratiivne motoorne neuropaatia 1963. aastal, kui mees oli 21-aastane. Arstid andsid talle elulootust vaid kaheks aastaks, kuid mees on oma pika elueaga tõestanud hoopis vastupidist, kirjutab WPXI news

ALSi põdejad kaotavad järk-järgult kontrolli oma lihaste liikumise üle ning üha keerulisemaks muutub neile aja jooksul ka söömine, kõnelemine ja lõpuks ka hingamine. Ei ole täpselt selge, kuidas Hawkingil õnnestus nii kaua elada, sest ALSi kohta tehtud uuringute andmeil elavad patsiendid peale haiguse diagnoosimist veel keskmiselt kolm aastat.

Arvatakse, et sellel võib olla seos vanusega, mil füüsikul haigus diagnoositi. Enamikul inimestel tekib närvide ja lihaste tööd halvav haigus 55 ja 77 eluaasta vahel. Uuringute järgi kalduvad nooremana diagnoositud patsiendid ka haigusega kauem elama. Geneetika võib samuti Hawkingi pikka elujõudu seletada.

Kuigi haigus surus Hawkingi ratastooli ja jättis ta ilma häälest, ei aeglustanud see kuidagi tema intellekti, vaid asi oli vastupidi – see paistis tema ambitsioone ja teadushimu hoopis suurendavat. Hawking oli 30 aastat Cambridge´i ülikooli professor ning lisaks teaduslikele saavutustele ka viljakas kirjanik. 

ALSi põdes ka mullu sügisel lahkunud Eesti muusik Uku Kuut. Loe haigusest rohkem siit.

Tagasi üles