Kunstlikud magusained valgutoodetes - kas hullem veel kui suhkur?

Suhkur – hea ja vajalik vaid normaalses koguses. Foto: Shutterstock

Poelettidelt leiab hulga (harrastus)sportlastele suunatud valgutooteid, mida reklaamitakse sõnapaariga «ilma lisatud suhkruta». Kuigi see väljend tundub ideaalne, on selle tõlge «sisaldab kunstlikke magusaineid», mida soovitatakse pigem vältida, nagu liigset suhkrutarbimistki. Kumba tasub siis eelistada?

Kunstlikke magusaineid leiab pea kõikidest tuntumatest valgutoodetest, mida nende austajad peast teavad. Näiteks sisaldavad Njie Propud pudingud nii aspartaami kui ka kaaliumatsesulfaami. Samade ainetega on rikastatud Fast Pudix pudinguid, Fast proteiinijookides leidub aga sukraloosi. Barebells pudingud sisaldavad sukraloosi ning sama tootja batoonid lisaks sellele kaaliumatsesulfaami.

Kodumaistest tootjatest on suurim valgutoodete valik Valiol, kelle PROfeel sarja toodetes leidub kaaliumatsesulfaami ning sukraloosi. Ükski muu Valio jogurt ega kohupiimakreem kunstlikke magusaineid aga ei sisalda.

Sportlane eelistabki kalorivaba maiust

Valio turundus- ja tootearendusdirektor Krista Kalbin sõnas, et nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka vajadusi ja soove, mida toidutootjad püüavad võimaluste piires täita. «Valio PROfeel tooteseeria on suunatud (harrastus)sportlastele ning teadlikele toitujatele, kes jälgivad oma toitumises makrotoitainete sisaldust ja suhteid. Sportlased otsivad toodet, mis on kõrge valgusisalduse, aga minimaalse rasva- ja süsivesikutesisaldusega ning lahendusena on juba aastakümneid sporditoodetes kasutatud lauasuhkru asemel magusaineid,» selgitas ta.

Kalbini sõnul on magusainete eeliseks see, et paljud neist ei anna energiat või on nad nii magusad, et neid saab kasutada väga väikestes kogustes. «Kokkuvõtlikult võib öelda, et ükski toode või komponent pole otseselt halb või kahjulik. Kõik algab kogustest ja elustiilist, sest liigsel tarbimisel võib organismile ka vett juues kahju teha. Meie soovitus on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult ning eelistada aktiivset elustiili, mis sisaldab igas päevas vähemalt pool tundi aktiivset tegevust,» lisas ta.

Valio PROfeel sari on välja töötatud koostöös kulturist Ott Kiivikaga, kes rääkis, et on viimasest 25 aastast pool aega olnud «dieedil» ning paralleelselt tarbinud toidulisandeid ja toiduaineid, mis sisaldavad kunstlikke magusaineid. «Ütlen eelkõige praktilisest kogemusest: dieeti järgida on kaks korda lihtsam, kui on olemas alternatiivsed toiduained, mis tekitavad magusa söömise tunde, kuid samas ei anna kaloreid,» tõdes ta.

Kiivika sõnul on sellest tingitud ka suur nõudlus suhkruasendajatega toodete järele tõsistest treenijatest koosneva sihtrühma seas. «Inimestel on keeruline leppida loodusliku alternatiiviga, mis ei maitse üldse või millel on tugev kõrvalmaitse nagu Stevial. Looduslikud suhkrud nagu agaavi- ja kookossuhkur annavad igal juhul kindla hulga energiat. Agaavisiirupis on näiteks suur fruktoosisisaldus, mis annab lauasuhkrust rohkem energiat ning võib pikaajalisel ületarbimisel kaasa tuua insuliiniresistentsuse,» kirjeldas ta.

• Loe rohkem: Hoia oma magusahammast tagasi: ka tervislike magustajatega ei saa liialdada

Kiivikas nentis, et kui treenija soovib süsivesikute tarbimist piirata, siis pole vahet, kas tootes annab magusust lauasuhkur, agaavisiirup või muu looduslik suhkur. «Igasugune liialdamine kuitahes tervisliku toiduga võib kahjustada tervist – sõltumata sellest, kas energiat selles annab lauasuhkur, puuviljasuhkur või suhkruasendaja. Tervislikkus seisneb eelkõige tasakaalustatud menüüs,» lisas ta.

Magusainete pikaaegne mõju on veel teadmata

Biokeemik ja toitumisteadlane Tiiu Vihalemm sõnas, et magusainete ohutust on kinnitanud mitmed organisatsioonid, näiteks Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), WHO toidulisandite ekspertide ühiskomitee (JECFA) jm. «Seega mürgid nad ei ole, mis väikeses koguses tapaksid, aga pikemaaegsed mõjud organismile ootavad uusi kallutamata uuringuid,» ütles Vihalemm.

Kunstlikele magusainetele on kehtestatud ohutud päevased normid (vt allpool tabelit) ning tavaliselt täiskasvanu päevamenüü puhul neid ei ületatagi, sest inimese kehamass on  piisavalt suur ja magusained väga magusad, et neid saaks toidus suuremas koguses kasutada. Sama ei kehti aga alla 20-kiloste laste kohta. Kuivõrd lapsi konkreetsed valgutooted ilmselt ei köidagi, siis võiks lisaainete sisaldust jälgida ka muude lastele suunatud toitude puhul. Nimelt võib Vihalemma sõnul laste päevamenüüs tarbitud magusainete kogus sageli mitmekordseks kasvada.

«Põhjusteks on nii väike kehamass kui ka teatud toodete (maiustused, karastusjoogid, piimatooted jne) eelistamine. Magusainete kõrvaltoimed võivad avalduda aastate või aastakümnete pärast – see on tuntud kui lisaainete kaugmõju. Need võivad ülitundlikel põhjustada väiksemaid tervisehäireid nagu väsimus, peavalu jm, mida ei oskagi nendega seostada,» selgitas ta. Samuti puudub täna veel info lisaainete masskasutamise mõjudest noorematele põlvkondadele, mis viitabki sellele, et kui praegu terviseprobleeme pole, ei tähenda see, et need kindlasti tulemata jäävad.

Vihalemm nentis, et magusainete toime on varjatud iseloomuga: need võivad põhjustada haiguseelseid seisundeid või raskendada teiste haiguste kulgu. Magusained on kehavõõrad ühendid, mis ei metaboliseeru või kui lagunevad, siis tekivad organismile küsitava väärtusega ühendeid. «Need võivad sekkuda ajukeemiasse ning isu ja küllastustunnet reguleerivate hormoonide töösse. Kui maitseretseptorid võtavad vastu magusa signaali ja edastavad selle ajju, kuid veresuhkru tase jääb teatud aja möödudes madalaks, siis saabub isukeskusesse uus signaal isu suurendamiseks – tulemuseks on ülesöömine,» kirjeldas ta.

Samuti on magus maitse tähendanud kalorite saamist, kuid kui tänapäeval haarab laps pudeli magusat jooki, kus kaloreid pole, võib ka organism ümber harjuda. Siis tekib see oht, et pankreas ei tooda enam insuliini ning suureneb diabeedirisk.

Vihalemm ütles kokkuvõtteks, et ohtlikum on kindlasti tarbida kunstlike magustajatega toite, eriti light-jooke. Juua tuleks ainult puhast vett ning kohvi-teed magustada looduslike magusainetega (palmi- ja kookosõiesuhkur, toorsuhkur, vahtra- ja agaavisiirup, mesi jm).

Enim kasutatud kunstlikud magusained toitudes – mis on mis?

Kaaliumatsesulfaam ehk atsesulfaam K (E950) - kalorivaba kunstlik magustaja, umbes 200 korda suhkrust magusam. Selle ohutu päevane doos ADI (acceptable daily intake) on 9 mg iga kehakaalu kilogrammi kohta. Kasutatakse kohvi, nätsude, piimatoodete jpm toitude ja jookide magustamiseks. WHO raporti kohaselt terviseriskid puuduvad.

Aspartaam (E951) - madala kalorsusega, suhkrust pea 200 korda magusam ning sellega identse maitsega. Aspartaami ADI on 40 mg iga kehakaalu kilogrammi kohta. Väidetakse, et see võib mõjutada ka imetajate ajutegevust, kuid nii seda kui mõnda teistki fakti pole suudetud tõestada. Aspartaami kasutatakse ka lõhna- ja maitsetugevdajana, mis on sellele tootjate seas populaarsust lisanud.

Sahhariin (E954) - esimene laia levikuga magusaine, võeti kasutusele 20. sajandi alguses. Sünteetiline, inimese organismis mittemetaboliseeruv magusaine. Eeldatavalt on see nõrga kantserogeense toimega. Kanada toiduaineteseadustik on keelustanud sahhariini kasutamise, kuid EL maades on sellele määratud ADI 5 mg iga kehakaalu kg kohta. 

Sahhariini intensiivne kasutamine eelmise sajandi keskpaiku on õnneks möödas. Toona (50-60ndad) astusid lavale veel tsüklamaadid (E952), mida algselt kasutati ravimites kibeda maitse varjamiseks. Tsüklamaadi sooladel vähem magus maitse ning ADI on 7 mg iga kehakaalu kg kohta ööpäevas. Ka seda on süüdistatud kantserogeensuses, on olnud kasutuskeelde, kuid siiani pole suudetud aine kahjulikkust üheselt tõestada.

Sukraloos (E955) - on saadud sünteesi teel suhkrust ja kloorist. See ei anna energiat, ADI on 5 mg iga kehakaalu kg kohta ööpäevas. Umbes 600 korda suhkrust magusam. Organismis imendub sellest 27 protsenti, ülejäänu pidi eralduma muutumatul kujul soole kaudu. Eestis on müügil sukraloos «Splenda», mida kasutatakse suhkruvabades küpsetistes, piimatoodetes, nätsudes jm ning light-karastusjookides. Selle omaduste uuringud jätkuvad ja siingi võib tulla üllatusi.

Infokasti allikas: Tiiu Vihalemm