Õunas sisalduvad kasulikud ühendid vähendavad vere kolesteroolisisaldust ja hoiavad haigusriskid madalad.
Toitumisekspert selgitab: miks üks õun päevas arsti eemal hoiab (1)
Kuigi enamik meist teab ütlust, et «üks õun päevas hoiab arsti eemal», ei tule õuna tervisekasu peamiselt mitte vitamiinidest-mineraalainetest, vaid temas sisalduvatest bioaktiivsetest ühenditest, kirjutab toitumisekspert Tagli Pilsi blogis Toitumine.
Õuntes sisalduvaid bioaktiivseid ühendeid seostatakse osade vähkkasvajate vormide, südame-veresoonkonnahaiguste, astma ja diabeedi riski vähenemisega, samuti võib neil olla positiivne toime vere kolesteroolitaseme alandamisele.
Õuntes leidub bioaktiivsetest kompnentidest peamiselt polüfenoole (nt kvertsetiin, katehhiin, klorogeenhape jm). Antioksüdantne aktiivsus varieerub sõltuvalt sordist, kasvatustingimustest, küpsusest. Uuringud näitavad, et bioaktiivsete ühendite sisaldus on üldjuhul suurem punasekoorelistes õuntes. Säilitustingimused mõjutavad seda suhteliselt vähe, küll aga mõjutab nende sisaldust kuumtöötlemine.
Õuna toitainete sisaldus sõltub sordist, pinnasest, millel puu kasvab (seega ka päritolumaast), väetamisest, ilmastikuoludest, säilitustingimustest ja muust, kuid keskmised toitainete sisaldused võib leida järgmisest tabelist.
Ühe keskmise õuna (200 grammi) kiudainete ning osade vitamiinide ja mineraalainete keskmised sisaldused.
Toitainesisaldus ühes keskmises õunas
- Kiudained - 3 grammi
- Kaalium - 123 milligrammi
- Magneesium - 7 milligrammi
- Raud - 1,8 milligrammi
- Vitamiin E - 0,64 milligrammi
- Vitamiin B1 - 0,02 milligrammi
- Niatsiin - 0,38 mg-ekv
- Vitamiin B6 - 0,1 mg
- Folaadid - 5,8 µg
- Vitamiin C - 9,6 mg
Raua puhul tuleb arvestada, et kuigi absoluutväärtuselt sisaldab ta rauda suhteliselt palju, siis taimset päritolu toitudest on raua imendumisprotsent oluliselt väiksem kui loomset päritolu toitudest