:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/14/7579361t1h7e9c.jpg)
Lihaskrampide puhul magneesiumi võtmine ei aita, sest uuringute käigus ei ole leitud, et krampide all kannatavatel inimestel magneesiumipuudust üldse esineks.
Füsioterapeut murrab müüdi: mis aitab lihaskrambi vastu paremini kui magneesium
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuemate uuringute järgi ei ole krampide ennetamiseks mõeldud elektrolüütide, mille hulgas ka magneesiumi, tarvitamine efektiivsem kui platseebo. Krampide vastu võivad pigem aidata aga spetsiaalsed harjutused ja täisväärtuslik toit.
Füsioteraapia Kliiniku füsioterapeudi Katre Lust-Mardna sõnul on viimasel ajal teaduskirjanduses ümber lükatud väited, et lihaskrambid tekiksid magneesiumi või mõne muu mineraalaine puudusest. «Kuigi ettevõtted teenivad sportlastele mõeldud krampidevastaste preparaatide ja kreemidega kõvasti kasumit, näitavad uuringud ka seda, et ei sisse võttes ega peale määrides ei saa me mineraalainete imendumist ise oluliselt mõjutada,» rääkis Lust-Mardna.
Neuromuskulaarne väsimus
«Uute hüpoteeside järgi võib sportimisel lihasesse löönud kramp tekkida pigem neuromuskulaarse ehk närvisüsteemi ja lihaste väsimisest ja koostöö nõrgenemisest,» rääkis füsioterapeut. Krampide vastu võiks aidata selle konkreetse lihase treenimine, mis krampi kisub.
Selleks soovitab Lust-Mardna ekstsentrilist jõutreeningut. «See on kõige raskem lihastöö vorm, kus lihas töötab venides,» seletas ta. Abi võib olla ka neuromuskulaarsest treeningust, kus pannakse proovile närvisüsteemi ja lihaste omavaheline koostöö, treenitakse tasakaalu, liigeste asenditundlikkust ja liigutustehnikat.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/14/7579297t1h8f1d.png)
Tallakrampide vastu aitab pöia tugevdamine
Tallakrambid võivad tekkida näiteks ebasobivast jalanõust, pinnasematerjalist, millel liigutakse või liiga suurest koormusest jalalabale. Tallaaluste krampide vastu võib saada abi pöida tugevdavatest harjutustest, samuti võib olla abi jalatalla masseerimisest näiteks väikese golfipalliga või säärelihaste venitamisest, õpetas Lust-Mardna.
Eakatel võib esineda öiseid lihaskrampe ja neid saab Lust-Mardna sõnul leevendada säärelihaste venitustega enne magamaminekut. Füsioterapeut saab hinnata, millised lihased võiksid krampide vähendamiseks tugevdamist vajada. Tallakrambid võivad olla seotud ka nõrkade puusa- ja tuharalihastega, mis mõjutavad oluliselt meie põlve, hüppeliigeste ja labajala asendit.
Toidulisandite asemel soovitab füsioterapeut mitmekesist toitumist. Kuigi vajalikus koguses veejoomine on kasulik kehale üleüldiselt, siis ei ole sellel leitud seost krampide vähendamisega.
Väsimuse vastu süsivesikud
Lihaskrampe seostatakse neuromuskulaarse väsimusega. «Närvisüsteem ei suuda enam lihast väsimuse foonil õigel viisil aktiveerida,» rääkis Lust Mardna. Väsimuse vältimiseks soovitatakse pikemal treeningul tarbida süsivesikuid, trenni ajal näiteks süsivesikuterikast jooki.
Lisaks mõjutavad lihaskrampide esinemist geneetilised faktorid, pikkus ja kaal. Kogukamatel ja pikematel inimestel esineb lihaskrampe tihedamini.
Mõne uuringu järgi aitavad säärtes koormusel esinevate krampide vastu ka kompressioonpõlvikud. Need takistavad jääkainete kogunemist jalgadesse, parandavad hapniku jõudmist lihastesse ja aitavad vältida lihaste väsimist. Põlvikud suruvad kokku sääre pealmised veresooned ja parandavad süvaveenide tööd. Kompressioonpõlvikuid soovitatakse ka lennureisidel trombide vältimiseks, luuümbrise põletiku korral ja rasedatele.