Uuring: kas kaal sõltub rohkem toitumisest või geenidest?

Triin Ärm
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toidu puhul on oluline kvaliteet ja söödud kogus.
Toidu puhul on oluline kvaliteet ja söödud kogus. Foto: Panther Media / Scanpix / Arne Trautmann

Toidu kogus ja kvaliteet mõjutavad inimese kehakaalu langust rohkem kui tema geneetika, selgus värskest USA uuringust. 

On arvatud, et mõni inimene suudab geenide kombinatsiooni tõttu paremini kaalust alla võtte kui teine, kirjutab The Guardian. Selle teooria testimiseks kogusid Stanfordi ülikooli teadlased kokku 609 täiskasvanud inimest, keda kimbutab ülekaal. Teadustöö tarbeks uuriti nende geene ja insuliinitaset ning seejärel pandi nad 12 kuuks madala rasvasisaldusega dieedile või madala süsivesikusisaldusega dieedile. 

Geenianalüüsid näitasid variatsioone selles, kuidas keha töötleb rasvu või süsivesikuid. Kaalulangus jäi keskmiselt 5–6 kilogrammi kanti ja seda sõltumata geenidest, insuliinitasemest või dieeditüübist. Teadlaste sõnul avaldas kehakaalu langusele mõju aga tervislik toitumine. Leiti, et osalejad, kes tarbisid enim köögivilju ning vähim töödeldud toide, suhkrurohkeid jooke ja ebatervislikke rasvu, kaotasid kõige rohkem kaalu. 

Professor Lennert Veerman Griffithi ülikooli meditsiinikoolist ütles, et uuringust võib järeldada, et ilmselt pole olemas kindlate geenikombinatsioonidega sobivat dieeti. «Me sööme, et kõhtu täita – kui söögiks on köögiviljad, siis me kaotame kaalu, kui aga loputame šokolaadi ja friikartulid alla koolaga, siis kaal tõuseb,» tõi ta näite. 

Osalejatele korraldati uurimisperioodil 22 terviseteemalist loengut. Neid innustati olema ka füüsiliselt aktiivsed, kuid peamine rõhk oli siiski toitumisel. Neil soovitati tarbida väga kvaliteetset toitu, samas ei antud ette kilokalorite limiiti või toitu, mida nad pidid sööma. Osalejad andsid teadlastele teada, mida ja kui palju nad sõid.

Madala rasvasisaladusega dieeti pidava grupi liikmete rasvatarbimine oli keskmiselt 57 grammi, samal ajal kui varasemalt oli see 87 grammi. Süsivesikute tarbimine madala süsivesikutesisaldusega grupi liikmed tarbisid süsivesikuid keskmiselt 132 grammi, varasemalt aga 247 grammi. Mõlemad grupid vähendasid päevast kaloritarbimist keskmiselt 500 kilokalori võrra. 

Austraalia toitumisnõustaja Rosemary Stanton ütles, et see uuring rõhutab köögiviljade tarbimise olulisust. Tema sõnul on kahtlemata oluline tarbida ka kvaliteetset ja tervislikku toitu. 

Professor Veerman lisas, et kuigi dieedid toimivad, on inimestel väga keeruline nende juurde jääda. Seega soovitab ta tekitada endale pigem tervislikke harjumusi, mida on lihtsam järgida.

Uuring avaldati eile JAMAs. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles