4 märki, et sööd dieeti pidades liiga vähe

Dieet ei pea tähendama ühekülgset toitumist. Foto: Doreen Salcher/PantherMedia / Doreen Salcher

Lihtsaim viis kaalu langetamiseks on kokku hoida oma päevaselt kaloraažilt ehk jälgida, kui palju on toidus kaloreid. Kuidas aga vahet teha, kas sööd piisavalt või liiga vähe?

Kaloraaž pole pelgalt sissesöödud kalorite hulk, vaid sellest saame energia kõigiks oma tegemisteks, kirjutab Myfitnesspali spordiblogi. Kui hoida pidevalt kaloridefitsiiti, süües vähem, kui su keha vajab, võib see tipneda ainevahetuse aeglustumisega. Siis hakkab keha kasutama oma olemasolevaid varusid, et elus püsida ja tagada organite töö.

Lisaks näljale ja täiskõhutundele on teisigi märke, mis hakkavad avalduma siis, kui pead pidevalt dieeti.

Väsimus. Toit annab kehale energiat, ent kui sööme märksa vähem kui organism sooviks, langeb ka energiatase. Seal pole olulist vahet, kas jätad söögikordi vahele, välistad oma menüüst hulga toiduaineid või sööd vaid kalorivaeseid toite. Kui kaloraaž on madal ja saad söögist vähe toitaineid, on pidev väsimus kerge tekkima. Tuleb meeles pidada, et keha vajab isegi kaalulangetuseks kõiki toitaineid (rasvad, valgud, süsivesikuid) ning niisamuti vitamiine ja mineraalaineid. Vaid nii saad kindel olla, et ei pane oma tervist ohtu.

Tigedus. Kergesti ärritumine viitab samuti sellele, et annad kehale liiga vähe kütust. Sagedamini on see seotud sellega, et tarbid vähe süsivesikuid, sest need vastutavad mõneti inimese tujude eest. Kui süüa vähe süsivesikuid ning jätta toidukordi vahele, võib veresuhkru tase langeda liialt madalale, sest kehal pole piisavalt glükoosi, mida energiaallikana kasutada.

Kõhukinnisus. Dieedi ajal võib keha energia säilitamiseks aeglustada seedesüsteemi tööd. See tähendab, et toit liigub aeglasemalt läbi seedesüsteemi, sest kui toidukogused on väiksed, tahab keha neid kauem kinni hoida. See viib aga kõhukinnisuseni. Seedimist aeglustab märkimisväärselt ka see, kui tarbid vähe kiudaineid.

Kaal jääb toppama. Tee või tina, aga viimased paar-kolm lisakilo lihtsalt ei kao kuhugi – tuleb tuttav ette? Kui tajud seda aja jooksul, mil sööd vähem ja võibolla teed ka trenni, on asi kas liiga väikses kaloraažis või dieedi ja trenni vahekorras. Kui oled juba kilosid kaotanud suure defitsiidi abil, siis võib proovida kaloraaži taas suurendada – eduka kaalulanguse võib tagada ka vaid 250-500 kcal suurune kaloridefitsiit. Seda tehes ei pruugi ka käivituda keha «säilitusrežiim», sest dieet pole niivõrd range. Seega tuleb meeles pidada, et kaalulangetuse teekonnal ei pea päevane menüü ja kaloraaž olema terve aeg samasugune, vaid kaloraaži võib vastavalt vajadusele tõsta-langetada, et viimasedki kilod alla saada.