D-vitamiin on ainuke toidulisand, mida soovitavad arstid eestimaalastel meie kliimat arvestades tarbida. Lihtsalt seda sisse süüa pole aga mõtet, sest ilma piisava magneesiumita ei pruugi vitamiinist tolku olla.
Madal magneesiumitase teeb D-vitamiini tarbimise kasutuks
D-vitamiin ei pruugi kehas imenduda ilma vajaliku olemasoleva magneesiumitasemeta, selgus USA osteopaatia ühenduse meditsiiniajakirjas avaldatud uuringust. See tähendab, et neil, kelle organismis magneesiumi napib, võib osutuda üsna tarbetuks ka D-vitamiini manustamine, kirjutab ScienceDaily.
«Inimesed tarbivad D-vitamiini ega taju, kas ja kuidas see imendub. Ilma magneesiumita ei ole D-vitamiini tarbimine tegelikult kasulik ega pruugi olla ka ohutu,» tõdes uuringu kaasautor Mohammed S. Razzaque, kes töötab patoloogiaprofessorina Lake Erie meditsiinikoolis.
Razzaque selgitas, et D-vitamiini tarvitamine võib organismis suurendada kaltsiumi ja fosfaatide taset, samal ajal kui vitamiini enda imendumine jääb hoolimata selle tarbimisest ikkagi napiks. Probleem seisneb selles, et kui magneesiumitase on samal ajal madal, võib inimest ohustada veresoonte lupjumine, sest magneesium aitab seda ennetada.
Kõigi nimetatud mineraalainete pikaaegset nappust võib tegelikult seostada südame-veresoonkonna haiguste, luude nõrgenemise ja ainevahetushäiretega. Eriti just magneesiumipuudus võib esineda väga suurel hulgal inimestest, teadlaste andmeil näiteks pea pooltel ameeriklastest.
Teadlaste kinnitusel on magneesiumi omastamine toidu kaudu viimastel aastakümnetel vähenenud. Üheks põhjuseks on toitumisharjumuste muutumine, sest valmistoitudes napib nii magneesiumi kui ka muid vitamiine ja mineraalaineid.
«Piisava koguse magneesiumi tarbimisega võib inimene ennetada D-vitamiini nappust ja sõltuvust D-vitamiini toidulisanditest,» märkis Razzaque. Magneesiumirikkad toiduained on näiteks mandlid, banaanid, oad, brokoli, pruun riis, pähklid, munakollane, linaseemned, piim, seened, sojaoad, tofu, teraviljad jpm.