:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
/nginx/o/2018/03/09/7671477t1hd223.jpg)
Naistearst ja viljatusravi spetsialist Deniss Sõritsa uuris doktorantuuris viljatute naiste füüsilist aktiivsust ja selle mõju rasedusele.
Naistearst Sõritsa doktoritöös selgus füüsilise aktiivsuse mõju viljatusravile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Patsiendid küsivad viljatusravi ajal sageli, kas nad peavad vähendama oma füüsilist aktiivsust. Viljatusravi arst Deniss Sõritsa doktoritöös selgus füüsilise aktiivsuse mõju rasestumisele, vahendab Terviseuudised.
Uuringus osales 107 reproduktiivses eas naist, kellele oli tehtud embrüo siirdamine. Füüsilist aktiivsust mõõdeti akseleromeetri ehk väikese vööl kantava seadeldise abil, mis registreerib kandja kõik liikumisintensiivsused kolmel korral – enne kunstlikku viljastamist, selle ajal ja kaks nädalat ka siis, kui naine rasestus.
Uuringust tuli välja, et naised vähendavad oma füüsilist aktiivsust kunstliku viljastamise ajal oluliselt ja füüsilisel aktiivsusel ei olnud seost rasestumisega. Samas oli näha, et füüsiliselt aktiivsematel naistel õnnestus munasarjade stimulatsiooni ajal saada rohkem munarakke (+2 tk) ja embrüoid (+1 tk) võrreldes nendega, kes vähendasid oma füüsilist aktiivsust.