/nginx/o/2018/03/09/7672395t1he30c.jpg)
Aevastus on ilmselt igaühe jaoks väga tavaline, ent ometi peetakse seda üheks põnevaimaks inimkehas juhtuvaks protsessiks.
Mida põnevat juhtub kehas aevastamise hetkel?
9. märts 2018, 14:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aevastamist võib pidada keha kaitserefleksiks, kirjutab MNN. Kui ninasse satub mingisugune ärritaja (tolm, õietolm, hallitus jm), saadavad ninas leiduvad imepisikesed närvid sellest ajule signaali ning aju asub omakorda väljastama signaale eri kehaosadele, et aevastamist hõlbustada. Kui inimesel on nohu, aevastab ta veidi teistsugusel põhjusel – ärrituse ninas põhjustab siis nina limaskestade paistetus.
Aevastus koosneb üksteisega seotud sündmustest, mis juhtuvad järgemööda. Esmalt suruvad su rinnalihased kopsud veidi kokku, mis saadab hingamisteedesse õhupahvaku. Kurk sulgub samas tihedalt, mistõttu liigub õhupahvak edasi ninasõõrmetesse. Selle liikumiskiirus võib sealjuures olla kuni 160 kilomeetrit tunnis.
Aevastuse hetkel purskub ninast ja suust välja lausa 2000 kuni 5000 bakteritega täidetud piiska. Seda võib näha allolevast videost:
Eri uuringutes on ka kindlaks tehtud, et aevastust ei maksa pigem tagasi hoida, isegi kui hetk aevastamiseks pole kõige sobivam. Näiteks 34-aastane britt hoidis aevastades kinni nina ja suud ning tundis kohe pärast aevastust kaelas pläksatust. Õige pea tekkisid tal valud ning paistetus kaelas. Arstide hoole all selgus, et ta oli aevastuse kinnihoidmisega tekitanud oma kurku väikse augu, mis polnud küll ohtlik, ent mees oli paar järgnevat nädalat sunnitud sööma sondi kaudu.