5 võimalust, kuidas ärevust tundes mitte üle süüa

Mõnikord otsib inimene toidust lohutust, ärevuse leevendajat või ei pane üldse tähelegi, et sööb. Foto: Panther Media / Scanpix

Stress vallandab hormooni kortisool, mis võib mõjutada inimese isu ning söömine võib tõesti ärevust justkui leevendada. 

Toit võib tekitada samasuguse tunde, nagu näites auhinna saamine või uimastite tarvitamine, rääkis toitumisnõustaja Melissa Majumdar, kirjutab Health. Lisaks võib söömine aidata peita probleemi, mis inimest häirib. 

Kui ärevust tundes tekib soov süüa, võib proovida nende nippide abil toidust siiski hoiduda.

Püüdle tasakaalu poole

Ärevusega ei söö inimene tavaliselt porgandeid või brokolit, vaid suhkru- või rasvarohkeid toite, näiteks haaratakse poest kaasa grillkana. Suhkru- ja rasvarohked toidud võivad küll  aidata emotsioone nullida, kuid samas tõstavad need järsult veresuhkru taset, enne kui see jälle tõsiselt langeb. Pärast langust tunned end taas näljasena ning võid nii sattuda emotsionaalse söömise nõiaringi. 

Küpsiste ja kartulikrõpsude asemel püüa süüa valgu- ja kiudainerikast toitu, mis ei mõjuta nii oluliselt veresuhkru taset ning mille seedimine võtab kauem aega, soovitas Majumdar. Mõne inimese jaoks on küpsisepaki avamine justkui päästik, mis tekitab olukorras, kus ta sööb ära terve paki, soovitab toitumisnõustaja süüa pigem marju ja melonit. Nende juurde sobivad valguallikana hästi ka keedetud munad, väherasvane Kreeka jogurt või kodujuust. 

Söö regulaarsete ajavahemike järel

Mida kauem oled söömata, seda suurem tõenäosus on pärast ülesüüa, olenemata sellest, kas oled ärevuses või mitte. «Kui sul on olnud pikk ja stressirohke päev, on suurem tõenäosus liiga palju süüa,» rääkis Dena Cabrera, Rosewoodi toitumisprobleemide keskusest. 

Selle asemele, et end ühe toidukorra ajal ülesüüa, oleks mõistlik süüa tasakaalustatud eined ja vahepeal iga kolme-nelja tunni järel. Regulaarne söömine aitab kontrollide portsjonite suurust ja vähendada soovi ärevusest tingitult sööma hakata.

Katseta teadvelolekut (mindfulnessi)

Ajakirjas Appetite avaldatud uuring tõi välja, et igapäevane mindfulnessi praktiseerimine aitas vähendada emotsionaalset söömist inimestel, kelle stressitase oli püsivalt kõrge. Uuringus osalejad mediteerisid nädala jooksul peaaegu iga päev 45 minutit. Lisas praktiseerisid nad teised teadveloleku vorme, näiteks sõid ühe toidukorra teadvelolekus.

Mõned lihtsad nipid, kuidas tuua oma toitumisse rohkem teadvelolekut ja vähendada nii ärevusega seotud näksimist:

• Söö aeglaselt ja kindla eesmärgiga.
• Hinga enne söömahakkamist mitu kord sügavalt sisse. 
• Pane oma lusikas või kahvel hammustuste vahepeal käest. 
• Võta arvesse, kui stressis sa enne söömist oled. Pane tähele, kas oled näljane, vihane, üksildane või väsinud. See aitab märgata, kas sööd vajadusest või ärevuse pärast. 

Loo söömiseks turvaline keskkond

See tähendab, et ära söö teleri või arvuti ees. Einesta parem köögilaua taga või söögitoas, kus oled eemal toitu täis külmikust. Püüa luua abistab keskkond: pane toit ära, kui oled vajamineva koguse taldrikule tõstnud, et ei tekiks tahtmist pidevalt juurde tõsta. Pane ka muul ajal toit oma nägemisulatusest kaugemale. «Kui meil on laual pakk krõpse, millest mööda jalutame, siis võime ärevas olekus nende järele haarata,» rääkis Majumdar. 

Vaheta liikumise teekonda

Kui lähed näiteks ärevana töölt koju, siis ära sõida mööda oma lemmik kiirtoidukohast, mis jääb muidu juhuslikult koduteele. Isegi kui sul on vaid halb harjumus haarata sealt dieetkokat, on oluline muuta oma liikumise teekonda nii, et teele ei jääks kohti, kust saaksid osta ebatervislikku toitu.