Kassina nurruv voodi leevendab ärevust ning lihaspingeid

Vanniskäik langetab kehatemperatuuri, mis annab ajule märku, et on aeg jääda magama. Foto: Dmitriy Shironosov/PantherMedia / Dmitriy Shironosov

Kel segab uinumist ärevus ja stress, võib abi leida sellest, kui harjutab end enne magamajäämist rahustavat muusikat kuulama või katsetab spetsiaalse lõõgastava teraapiaga.

«Muusika kuulamine ei pea olema igapäevase unerutiini osa, juhul kui uinumisega pole probleeme, aga see on võimalus, mida katsetada uneprobleemide korral. Ei pea ka olema väga loov ja otsima uut pala igaks õhtuks, vaid hästi võib toimida ka see, kui paned õhtuti sama pala mängima,» rääkis Regionaalhaiga loovterapeut ning Eesti Muusikateraapia Ühingu esimees Kaia Laurik PERHi uneteemalisel teabepäeval.

Korduva pala mängimisega võib kehal järk-järgult tekkida arusaamine, et kui varasemalt kuulsin seda muusikat, jäin hästi magama ning see omakorda võibki kujuneda harjumuseks. Kuna muusika tekitab rahulolu- ja heaolutunde, siis lihased lõtvuvad, vererõhk alaneb, muremõtted hajuvad ning kõik see soodustabki uinumist.

Muusika olgu mahe ja voolav

Laurik soovitab uinumiseks, aga miks mitte muul momendil lõõgastumiseks valida muusika, mis pole väga tempokas ega too esile mõtteid ärevatest elusündmustest. Rahustav muusika on vähese dünaamikaga (mitte liialt emotsionaalne või äkitselt valjenev), maheda tämbriga, voolava meloodiaga ja sujuvate üleminekutega. Lõdvestumiseks sobivad ka loodushääled ja veevulin; flöödi, akustilise kitarri ja harfimuusika; kuulajale tuttav, positiivseid reaktsioone tekitav muusika. Muusikas võiks olla mahedama kõlaga instrumendid ning rütm, milles pole järske jõnksatusi, mis tekitaks kuulajas elevust. Kui meel muutub muusikat kuuldes erksaks, ent eesmärk on lõõgastumine, ei ole muusikal õiget väljundit.

Ettekujutuse rahustavast muusikast saame siis, kui meenutame näiteks lapsepõlves kuuldud unelaulu. Laurik tõi välja, et vahel pöörduvad tema poole ka emad, kes leiavad, et pole lapsele unelaulu laulmiseks piisavalt musikaalsed. «See pole üldse tähtis, kui ilusti laulate. Mõni ema, kellega olen tegelenud, arvab, et ei oska laulda, laps saab ilmselt aru, et ta laulab koledasti jne, kuid musikaalsus ei ole lapsele lauldes oluline, sest lapsele kõige ilusam hääl maailmas on ema hääl,» kirjeldas ta. Samas ei välista see seda, et ka isa võiks lapse rahustamiseks ja uinutamiseks laulda.

Nurruv voodi vabastab hetkeks muredest

Kel on tõsisemaid probleeme ärevuse ja stressiga, mis häirib ka und, võib aidata vibroakustiline teraapia (VAT). Tegu on raviseansiga, kus inimene lamab sisseehitatud kõlaritega voodil või toolil ning tunnetab sealt laekuvaid helivõnkeid ja –vibratsioone. See tekitab justkui massaažile sarnaneva tunde, aga seda võib võrrelda ka kassi nurrumisel tekkiva vibratsiooniga. Lisaks mängib seansil rahustav taustamuusika ning abiks on terapeut.

Voodi on pealtnäha tavaline, ent tegu on vibroakustilise teraapia seadmetega Psühhiaatriakliinikus. Foto: EMTÜ/psühhiaatriakliinik

Lauriku kinnitusel mõjub teraapia lõõgastavalt närvisüsteemile, kiirendab ainevahetust, alandab arteriaalset vererõhku, lõõgastab pinges lihaseid, parandab organite verevarustust jm. «Samas võib see põhjustada ka platseeboefekti, kui klient usub, et see ravimeetod aitab. Olen näinud «imelisi tervenemisi» inimestel, kes on väga ärevad ja kelle jaoks on kõik probleemne, nad heidavad 20 minutiks voodisse ja pärast seda ütlevad, et nüüd olengi tervenenud,» tõi ta välja.

Kuigi teraapial on mitmeid häid tervisemõjusid, paneb terapeut südamele, et järsult ärevus- ega unehäirest üldiselt terveks ei saa, kuid tervele inimesele võib ka ühekordne seanss pakkuda meeldivat lõõgastust ja stressi maandamist. «Vahel võibolla tõesti see 20 minutit voodis tekitab tunde, et võin korraks lasta kõigel minna. Terapeut ütleb ka, et olen siin, sinuga on kõik hästi,» sõnas ta. Paljuski seisneb teraapia efekt selles, et inimene saab lõõgastuda, tunneb end turvaliselt ega pea muule mõtlema. Kui pinged sellega vähenevad, võibki tunduda, et äkki on homme tõesti parem enesetunne kui täna.

Alguses oli teraapia mõeldud pigem puuetega lastele, kel paranes sellega lihastoonus, pea- ja kehahoid ning vähenes pinge lihastes, ent nüüd kasutatakse seda palju laiemalt erinevate häirete ja psühhosomaatiliste sümptomite korral. Laurik rõhutas, et tegu pole ainult nupuvajutusega, vaid seansil on abiks terapeut, leidub eri voodeid, saab reguleerida võngete tugevust jpm. «See ei pruugi küll kõiki aidata, aga kui su probleemid on seotud ärevusega ning teed läbi sulle mõeldud kuuri, siis on vibroakustiline teraapia üks võimalusi, kuidas oma ravi toetada,» lisas ta.

Vibroakustilise teraapia sihtgrupp psühhiaatriahaiglas on:

• stressist tingitud tervisehäiretega inimesed;
• lihaspingete ja valudega inimesed;
• pideva väsimuse, ärrituvuse all kannatavad inimesed;
• une- ja ärevushäirete ning paanikahoogudega patsiendid;
• patsiendid, kel esinevad tikid, enurees, tinnitus.