Gripp on kustutanud 51 inimelu - mis on selle põhjuseks?

Gripp murrab eelkõige vanemaealisi.

FOTO: Craig Robinson/PantherMedia / Craig Robinson

Värske gripistatistika tõi välja, et tänavu on grippi tüsistustesse surnud juba 51 eestimaalast, mis võib olla seni gripiohvrite poolest rohkeim aasta. 

«Saame tõdeda, et kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu ning keegi neist polnud vaktsineeritud. Kaasuvatest haigustest on olnud põhilised südame-veresoonkonna, kopsu- ja onkoloogilised haigused ja diabeet,» selgitas terviseameti kommunikatsiooninõunik Simmo Saar tänavusi surmapõhjuseid.

Gripisurmade statistika.

FOTO: graafika: Silver Alt

Küll aga sõnas Saar, et Eesti suremuse näitajaid mõjutab ka asjaolu, et tervishoiutöötajad on viimastel aastatel hakanud rohkem tähelepanu pöörama just vanemaealistele patsiendile ning asunud enam kasutama laboratoorset diagnostikat, mis võimaldab grippi paremini diagnoosida. 

«Viimase nelja aasta jooksul on laboratoorse võimekuse tõhustamisega koos kasvanud ka laboratoorselt kinnitatud gripijuhtude arv: 2014. aastal tuvastati grippi 550, 2015. aastal 904, 2016. aastal 1009 ning mullu 2209 korral,» ütles ta. See tähendab, et mida enam on laboris kindlaks tehtud gripiviiruse juhte, seda rohkem võib see mõjutada ja tõsta ka ametlikult kinnitatud surmade arvu. 

Terviseamet paneb südamele, et grippi haigestumist ja gripisurmasid aitab vähendada õigeaegne vaktsineerimine, mis on eriti oluline riskirühmadesse kuuluvate inimeste puhul. Tööandjad võiksid kindlasti võimaldada haigestunud töötajatel end kodus ravida, krooniliste haigete puhul tuleks gripihooajal kaaluda ka kodus töötamise võimalust. 

Ka perearst Anneli Talvik on Postimehes rõhutanud, et gripitüsistuste teke on viiruse toksilisuse tõttu palju kiirem ja tõenäolisem – see ongi põhjus, miks gripi vastu soovitatakse vaktsineerida, aga tavalise nohu-köha vastu ei tehta vaktsiini. 

«Gripp on oma olemuselt nii palju raskem viirus. Olen oma praktikas näinud, et täiesti tervet sportlikku 25-aastast inimest on viirus tabanud niimoodi, et ta vaagub intensiivravis hinge. Ei ole midagi teha, see kuulub haiguste hulka, mille puhul sageli loodus võtab oma,» selgitas perearst.

Talviku kogemuse põhjal on palju ka patsiente, kes ei kuulu gripi riskirühma, kel pole kaasuvaid haigusi ning kellel pole haiguse kulg kuigi pikk olnud, ent ometi tekivad neil tõsised tüsistused. Riskirühmaks peetakse pigem väikelapsi, vanemaealisi ning krooniliste haigustega inimesi, kellel tungivalt soovitatakse end vaktsineerida, ent uljas suhtumine haigusesse paneb Talviku sõnul ohtu ka noored.

«Noored on alati hulljulgemad ega oska haiguse raskusastet oma uljuse tõttu adekvaatselt hinnata. Arvan, et väga paljud ei pane ka piisavalt rõhku puhkusele ja tervise taastamisele. Palju on inimesi, kes tunnistavad ausalt, et olen üle töötanud ja end räbalaks väsitanud, siis ikkagi on kohe tüsistuste oht,» tõdes ta.

Loe ka neid

Tagasi üles