Huvitav teada: kui palju läheb ühe inimese geeniproov riigile maksma?

Geeniproovid.

FOTO: SILLE ANNUK/PM/SCANPIX BALTICS

Selleks, et geenidoonoriks saada, inimene ise midagi tasuma ei pea, ent riik teeb geenidoonorlusse üsna arvestatava investeeringu.

Eesti Geenivaramu vanemteadur Lili Milani sõnul on geenidoonorluse projekti eelarve 50 eurot geenidoonori kohta, millest neli eurot kulub vereproovi võtmisele ja saatmisele ning 45 eurot DNA eraldamisele, genotüpiseerimisele ja analüüsile. Kokku läheb 100 000 inimese geenikaardi koostamine seega maksma viis miljonit eurot. Lisaks on projekti juhtimiseks ja kommunikatsiooniks eraldatud Tervise Arengu Instituudile (TAI) 100 000 eurot. 

Edasi hakkab toimuma geenikaardi koostamine. «DNA eraldamine toimub ööpäeva jooksul, genotüpiseerimine võtab neli päeva aega, kuid geenikaartide koostamiseks peame ära ootama, kuni kõik proovid on valmis, et neid koos analüüsida ja haruldasemaid geenivariante kindlamini tuvastada,» selgitas Milani. 

Põhilise töö teevad ära Geenivaramu laborandid ja teadlased, kuid selleks, et kogu informatsioon jookseks meditsiinisüsteemi, on veel vaja IT-arendusi, mida plaanivad Tartu Ülikool koostöös TAI ning Tervise ja heaolu infosüsteemide keskusega. Seda, millal võiksid perearstid ja muud meedikud hakata geenikaartide andmeid kasutama, Geenivaramust veel öelda ei osata. 

Küsimusi on tekitanud ka see, kas näiteks meelemürkide tarvitamise tõttu võivad geenid seesugusel määral muutuda, et näiteks kümne või kahekümne aasta pärast pole praegu antud proovil enam tolku. Näiteks levitab TAIgi kampaaniat, et iga 15 sigareti suitsetamisega võib tekkida geenides viga, mis viib sammu lähemale vähkkasvaja tekkeni. 

Milani selgitas, et sellised vead tekivad pigem üksikutes rakkudes ja just selles koes, mis puutub kokku kahjustava toksiini või kiirgusega. «Normaaljuhul kaitsevad raku enda mehhanismid selliste rakkude paljunemise eest, aga kui viga on piisavalt suur või selliseid tekib rohkem, siis võib rakk kontrollimatult jagunema hakata ja tekib vähk. Vereproovis jäävad need geenid terveks (v.a. verevähi puhul), nii et uut geeniproovi vaja ei ole,» lisas ta. 

Tänahommikuse seisuga on geenidoonoriks saamise nõusoleku digiallkirjastanud 14 200 inimest, nii praegused kui ka tulevased geenidoonorid on oodatud liituma Facebooki grupiga #uhkegeenidoonor.

Loe geenidoonoriks hakkamisest rohkem siit ning tutvu ka nende lugudega:

Populaarne

Tagasi üles