Mis juhtub kehaga, kui oled ööpäev läbi söömata?

Kui paastud, tuleb korralikult juua vett.

FOTO: Andriy Popov/PantherMedia / Andriy Popov

Ööpäev läbi söömata olemist võib pidada juba lühiajaliseks paastuks, mis toob endaga kaasa nii mitmeidki muutusi tervises. 

24 tunni vältel söömata olemine on üks vahelduva paastumise (intermittent fasting) vorme, mis näeb ette, et teatud aja - tavaliselt kuni 16 tunni - vältel inimene ei söö midagi, vahendab Healthline. Kuna üldjuhul ei eelda see lähenemine kalorite lugemist, peavad mõned inimesed seda kindlasti mugavaks kaalulangetuse viisiks. Küll aga võib algaja paastuja tunda end neil päevil ühtaegu näljase kui ka tigedana. On veel teisigi tervisemõjusid, mis võivad sellega kaasneda või mille puhul pole paast tark mõte.

Tõtt-öelda ei pruugi keha 24 tunni jooksul mõistagi, et oled pannud ta paastuma. Nimelt esimese kaheksa tunni jooksul jätkatakse organismis viimati söödud toidu seedimist. Keha kasutab sealt saadud glükoosi, millest saab energia, ning jätkab kõiki oma funktsioone nii, nagu ootaks varsti ees uus toidukord. Kui oled olnud kaheksa tundi söömata, hakkab keha kasutama olemasolevaid rasvu, et neist energiat toota. Selle tegevusega ta ka jätkab, kuniks uuesti sööd. Paast, mis kestab üle 24 tunni, võib viia keha ka olemasolevate valkude kallale, et neistki energiat töödelda.

Selleks, et vahelduva paastumise täielikust mõjust aru saada, on vaja rohkem uurimist kui seni tehtud. Siiski on seni kindlaks tehtud ka teatud häid tervisemõjusid, mis leiavad aset juhul, kui paast ei muutu regulaarseks nälgimiseks.

Vahelduv paastumine võib aidata:

  • Kaalu kontrolli all hoida, kui tarbid tänu sellele kasvõi paaril päeval nädalas vähem toitu, näiteks pärast kella 18 enam ei söö;
  • Alandada kolesterooli ning stabiliseerida veresuhkru taset, sest kui ülesöömine ja liigne maiustamine on välistatud, on sellised muutused üsna kiired tulema.

On leitud ka seoseid, et vahelduv paast võib kehas vähendada põletikulisust ning teatud haiguste riski (vähivormid, Alzheimer, Parkinsoni tõbi), ent need faktid vajavad veel uurimist, enne kui neid puhta kullana võtta.

Kui aegajalt paastuda 24 tunni vältel, võivad sellega kaasneda ka kõrvalnähud ning suureneda teatud ohud. Seepärast tuleks paast hoolikalt läbi mõelda ning konsulteerida ka spetsialistiga – sealjuures kindlasti oma arstiga, kui teil on kroonilisi haigusi. Kui paastuda sagedamini kui kaks korda nädalas, võib see tõsta südame arütmia ning vaegsuhkurveresuse riski.

Paastuma ei peaks kindlasti järgmistes olukordades:

  • Kui teil on olnud või on praegugi söömishäire;
  • Kui teil on 1. tüübi diabeet;
  • Kui te olete rase või imetav ema;
  • Kui te olete alla 18-aastane;
  • Kui te taastute operatsioonist.

Pigem tasub meeles pidada, et paastumine on üsna äärmuslik lähenemine. Kui soovite kaalu langetada, siis ei ole see ainuke lahendus, vaid omaks tuleb võtta tervislik aktiivne eluviis ning asuda toituma tasakaalustatult.

Kui aga asute ikkagi paastuma, on väga oluline tarbida rohkelt vedelikke, sest keha ei saa seda parajasti toidust. Jooma peaks pidevalt, mitte vaid siis, kui tekib janu, sest see on märk juba tekkinud veepuudusest. Üldine soovitus on 10-15 klaasi vett päevas, ent eelkõige peab lähtuma oma enesetundest. Vesi aitab seedesüsteemil toimida, reguleerib kehatemperatuuri, võimaldab lihastel-liigestel liikuda ning annab üldise hea enesetunde. Vältima peaks kohvi ja karastusjooke, sest need võivad vedelikutaseme hoopis paigast lüüa.

Põhimõtteliselt võib paastuda mistahes endale sobival ajal. Paastule järgneval päeval tuleks tarbida rohkelt puu- ja köögivilju, täisteratooteid, valgurikkaid toite (oad, pähklivõi jm) ning madala rasvasisaldusega piimatooteid. Värsketest viljadest saame kehale vajalikuks toimimiseks vett, täisteratoitudest aga kiudaineid, mis soodustavad seedimist. Vältida tuleks ülesöömist, vaid alustada söömisega uuesti rahulikult.