Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Toitumiseksperdid: kõigile ei saagi ühe vitsaga löödud toitumissoovitusi anda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Lev Dolgachov / Panther Media / Scanpix

Kuigi toitumissoovitused näevad ette rohket puu- ja köögiviljade ning täisteratoodete tarbimist, tuleb toitumisel mõnikord lähtuda oma sisetundest ning eri vanustegruppidele soovitatud energiavajadusest.

«Toidupüramiidi tipus on ka maiustused,» rääkis TÜ emeriitdotsent Mai Maser Tartu Ülikooli ja Tere ASi Helluse konverentsil. «Kui arstid tegelevad patsientidega, on neilegi parem selgitada, et kõik vajaliku saab kätte toiduga ja mingeid lisandeid pole vaja juurde süüa. Uus toidupüramiid näitab, kui mitmekesine peab meie toidulaud tegelikult olema.»

See, mida ja kui palju on inimesel mõistlik süüa, sõltub Maseri sõnul mitte üksnes vanusest, vaid igast indiviidist eraldi. «Mida nooremad inimesed on, seda rohkem juhinduvad nad oma vanemate koostatud toidulauast, tasapisi kujunevad välja tavad, mida süüakse rohkem ja mis on liiga võõrapärane,» kirjeldas ta. Toitumisteadlase hinnangul varieerub see, mida valib laps, keskealine ja eakas, lisaks sõltub toidulaud nii inimese isust, geneetikast kui ka mikroobide kooslusest – seega kõigile ühtseid toitumissoovitusi anda pole sugugi lihtne.

Maser soovitab olla ettevaatlik toitumisinfo allikate osas, sest praegu pakub oma nõu tohutu hulk eri tasemega nõustajaid. «Ka teadusel on veel toitumise vallas paljugi avastamata ja sestap käivad inimesed nõu saamas igasugustes foorumites. Internetist saab kätte palju informatsiooni, iseasi, kuidas seda osatakse tõlgendada ja edasi jagada,» tõdes ta. Samal ajal võivad arsti soovitused mõjuda igavana ega paku probleemidele lihtsaid imelahendusi.

Maseri hinnangul söövad väikelapsed Eestis endiselt liiga vähe puu- ja köögivilju. Et vältida D-vitamiini, kaltsiumi ja raua puudust, peavad nemadki tarvitama piima- ja lihatooteid. «See, et osa inimestest liialdab liha tarbimisega, ei saa olla põhjendus liha täielikule eitamisele. Lihast saab kätte kõik, mida on vaja verele.» Mõistagi peavad lapsed saama ka teraviljatooteid ja kartulit ehk süsivesikuid.

Alates 30. eluaastast väheneb aga inimese päevane kalorivajadus iga viie aasta kohta umbes 50 kcal. «Tuleb vähendada loomsete rasvade ja maiustuste osa, ent samas katta magneesiumi, raua ja tsingi vajadus,» rääkis Maser. Parim viis tervislikult toituda on tema soovitusel valmistada sööki võimalusel kodus.

Eakatel inimestel on tema sõnul oma spetsiifilised toitumisprobleemid – nende kehamassiindeksile (KMI) ei saa kindlasti seada nooremate puhul normaalseks peetavaid standardeid ja radikaalsed dieedid on kahjulikud. «Kindlasti peab vanemas eas jälgima, et ei tekiks alatoitumust. Väheneb päevane energiavajadus ning samamoodi võib väheneda ka KMI. Samas peavad eakad kompenseerima toiduga oma jõudluse kahanemist. Kui ikka vanaema ütleb, et too poest midagi magusat, siis tulebki nii teha,» kirjeldas ta.

Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Eha Nurk rääkis uuringu «Eesti rahva toidueelistused» (2014) taustal, et eestimaalased ei oska oma toitumise tervislikkust hinnata. Näiteks arvatakse, et nad tarbivad tegelikkusest märksa vähem suhkrut.

«Kasulikke toiduaineid tarbitakse liiga vähe – näiteks köögivilju võiks süüa lausa kaks korda ning kala kolm korda rohkem kui praegu. Samuti peaks sööma rohkem puuvilju, õlivilju, seemneid, täisteratooteid,» soovitas ta. Vähendama peaks aga lihatoodete ning magusate ja soolaste näkside tarbimist.

Tagasi üles