Postimees katsetab: mitu sinikat saab õhus rippuval rõngal turnides?

Pea alaspidi olemine oli algul õudne, kuid peale esimest õnnestumist kadus hirm. Foto: Erakogu

Rippuvas metallrõngas trikkide tegemine on lihtsam kui pealtnäha paistab ning rõngas ronimine treenib keha märkamatul lõbusal viisil. 

Aerial hoop fitness on lõbus treening õhus rippuva hularõngaga. Rõngas on valmistatud metallist ja kaetud teibiga ning ripub umbes meetri kõrgusel.

Rõngas on piisavalt kõrgel, et sinna niisama peale istuda võimalik ei oleks. Seetõttu oli ka algajatele, nagu mina, esimene ülesanne rõngasse istumine. Üles jõudmiseks oli mitmeid variante: kas lased end rippu ja viskad jalad pea kohale läbi rõnga ning vinnad end üles või asetad põlveõõnla rõngasse ja tõmbad kätega keha üles. Võimalusi oli lõputult, kõige lõbusam minu jaoks oli ehk hooga enda üles vinnamine. Rõngast kinni hoides jalgu vibutades saabki ennast inetsiga rõngasse lennutada.

Tegelen ka kangajoogaga ja enda keharaskuse üles tõstmine on minu jaoks tuttav aga mitte lihtne ülesanne. Üllatav oli see, millise kergusega tulid rõngas harjutused välja. Rõngas on stabiilsem ja tugevam asi millest kinni haarata kui kangas. Kanga puhul on libisemist rohkem ja seega ka jõudu rohkem vaja. Seetõttu oli rahuldustpakkuv, et sain rõngas hakkama asjadega, mis kanga puhul minu jaoks siiani võimatud on olnud. Näiteks jalgade pea kohale tõstmine oli rõngas hulganisti kergem. 

Peale rõnga alumisele kaarele istumist liikusime edasi nö teisele korrusele, nagu treener ütles ja viskasime jalad üle rõnga ülemise kaare. Kuigi tundsin algul ebakindlust, sest kõrgus oli juba suurem, siis julgesin ka seal lõpuks käed lahti lasta ja pea alaspidi rippuda. See meenutas ronimispuul rippumist. Sealt sai edasi teha erinevaid harjutusi, näiteks poolspagaati ja mööda rõngast alla libiseda.

Poolspagaat. Foto: Erakogu

Ei saa mööda vaadata sellest, et rõngaga harjutuste tegemine on valus, aga seda ei tohiks üle tähtsustada. Sinikad või valu käib kõigi taoliste õhuspordialadega kaasas, tean omast kogemusest, et nii postitants kui ka kangajooga võivad alguses piinavalt valusad tunduda ja tekitavad sinikaid. Aja jooksul keha harjub ning harjutuste tegemine enam valu ei tee.

Valu kandumisest oskan kangajooga puhul rääkida, postitantsuga olin kannatamatum ja andsin valu tõttu üpris kiiresti alla. Praegu, päev pärast trenni on mul näiteks marraskil põlveõndlad, samuti on puusad valulikud ja muljutud. See on keha loomulik reaktsioon uuele tegevusele ja metallist rõngas jätab paratamatult pehme kehaga kohtudes oma jälje.

Mulle tundub, et rõngas võiks olla midagi, millest õhusporti alustada. Ka teised trennisolijad nõustusid, et postitants on rõngaga võrreldes palju keerulisem. Rõngas toetab piisavalt ja sellega treenimine on lõbus. Samal ajal on kindlustatud lihaste tugevuse ja vastupidavuse ning tasakaalu treenimine, sest ainult sinust endast oleneb, kas püsid rõngas või kukud välja.

Tõsi ta on, et algul tundus jube pea ees alla laskuda, aga kui ilma rabistamata ja enesekindlalt liikuda, ei ole midagi karta. Vastupidiselt, vabanen hoopis oma hirmudest ja õpin oma keha tundma ja usaldama.