Nädalaga lisandus veel viis gripisurma, kõik lahkunud olid eakad ning teadaolevalt vaktsineerimata.
Raske haigus ei halasta: gripiohvrite arv kasvas 56 inimeseni
Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 5866 inimest, neist 40 protsenti olid lapsed, teatas terviseamet. Nii ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse kui ka grippi haigestunute arv langes nädalaga keskmiselt 11 protsendi võrra. Eesti keskmisest suurem oli haigestumus Ida-Virumaal, Lääne-, Tartu- ja Viljandimaal.
Möödunud nädalal hakkas gripiviiruste osakaal teiste viiruste seas langema, ent gripiviirused moodustasid siiski 66 protsenti kõigist ringluses olevatest viirustest. Laboratoorse kinnituse said 442 gripiviirust, neist 187 olid A- ja 255 B-gripiviirused.
Hooajal on gripi tõttu haiglaravi vajanud 1225 patsienti, neist 73 protsenti olid tööealised või vanemad inimesed. Kõikidest haiglaravi vajanutest 206 on jõudnud haiglasse viimase kolme nädala jooksul.
Üheksa haigla andmetel on hooaja algusest vajanud gripi tõttu intensiivravi 150 inimest, neist 129 olid üle 65-aastased. 141 patsienti kuulusid riskirühmadesse. Hooajal on intensiivosakonda sattunud 17 inimest hooldekodudest, neist kaheksa surid. Andmed intensiivravile sattunute vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.
Gripi on sel hooajal kustutanud 56 inimese eluküünla, neist 52 olid vanuses 65+. Kõik kuulusid gripi riskirühma, keegi polnud vaktsineeritud. Põhiliseks riskifaktoriks on olnud vanus ja südame-veresoonkonnahaigused. Teised enamlevinud kaasuvad haigused on olnud krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), diabeet ja onkoloogilised haigused.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetest selgub, et haigestumus on hakanud kõikides liikmesriikides vähenema või on stabiliseerunud. Haigestumuse intensiivsust loetakse kõikides riikides sellest nädalast kas keskmiseks või madalaks.
Loe gripisurmadest rohkem: