Lääne Austraalia ülikooli teadlaste sõnul tuleb köögiviljade söömime eelkõige kasuks vanemas eas naiste südametele.
Inimesed, kellele tuleb köögiviljade söömine eriti kasuks
Teadlased uurisid enam kui 950 naist, vanuses 70 või rohkem eluaastat, kirjutab The Guardian. Osalejad pidi täitma tarbitud toidu sagedusega seotud küsimustikud. Naised märkisid oma köögiviljade tarbimist vahemikes: «ei söö köögivilju» kuni «söön köögivilju kolm või rohkem korda päevas».
Köögiviljad olid jagatud erinevatesse rühmadesse, näiteks ristõielised, sibulalised (sibul, küüslauk, porru), kollased/oranžid/punased köögiviljad, roheliste lehtedega köögiviljad ja kaunviljad. Pärgarterid seinte paksuse ja tekkinud paksendite mõõtmiseks kasutati sonogramme.
Teadlased leidsid, et naistel, kes sõid rohkem köögivilju, olid arterite seinad õhemad. Arterite seinte paksenemine, mida tuntakse ka kui ateroskleroosi ehk arterilubjastumisena, on üks peamisi südame-veresoonkonna haiguste põhjuseid. Kõige kasulikumad olid uuringu järgi ristõieliste rühma kuulunud köögiviljad, näiteks brokoli, lillkapsas ja Bürsseli kapsas.
See on vaid üks vähestest uuringutest, kus on käsitletud erinevate köögiviljade potentsiaalset mõju subkliinilisele ateroskleroosile, rääkis uuringu juhtivautor Lauren Blekkenhorst Lääne Austraalia ülikoolist.
Ta lisas, et tegu on siiski vaid vaatlusuuringuga ning põhjuslik seost ei saa uuringuga kindlaks teha. «Samas peaksid toitumissoovitused rõhutama, et süües rohkem ristõielisi köögivilju, aitab see ära hoida südame-veresoonkonna haigusi,» tõdes uuringu juhtivautor.
Uuringu kokkuvõte avaldati ajakirjas Journal of the American Heart Association.